2.4. Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste (o.a) näitab elemendi laengu suurust ühendis eeldusel, et aine koosneb ioonidest. Erinevalt iooni laengust märgitakse oksüdatsiooniaste rooma numbriga.

Oksüdatsiooniastme määramisel on oluline teada järgnevaid reegleid:

• elemendi o.a lihtainetes on alati 0;
• hapniku (O) o.a ühendites on –II;
• vesiniku (H) o.a ühendites on I;
• IA; IIA ja IIIA rühma elementidel on o.a ühendites võrdne rühma numbriga (näiteks Na o.a ühendis on I, Mg o.a ühendis on II ja Al o.a ühendis on III);
• B-rühmade elementidel on muutuvad o.a-d, aga enamikul neist on üheks võimalikuks o.a-ks II.

Allikas: https://youtu.be/H8ktQvCOcyw

Kuidas o.a-d leida?

1. Märgi ühendis iga elemendi kohale, mille o.a-d kindlalt tead, tema o.a.
2. Märgi ühendis iga elemendi alla laengud, arvestades indekseid.
3. Pane tähele, et laengute kogusumma peab olema alati 0.
4. Arvuta o.a elemendile, mida Sa veel ei tea.

Näide:

Leiame ühendis SO₂ kõigi elementide o.a-d. Kuna tegemist on liitainega, siis eirame lihtaine reeglit. Vääveldioksiidi koostises on hapnik, mille oksüdatsiooniastet me teame ja selle saame märkida hapniku sümboli kohale:

   −II
SO₂

Kuna ühendis on 2 hapniku aatomit, siis kumbki panustab ühendisse laenguga -2, seega: -2$\times$ 2 = − 4  ja selle saame märkida vastava elemendi sümboli alla:

    −II
SO₂
   −4

Selle jaoks, et molekul koos püsiks, peab tema kogulaeng olema 0. Kuna juba on olemas −4 laengut, siis 0 saamiseks tuleb talle kõrvale saada +4 laengut, järelikult:

     −II
  SO₂
+4 −4

Kui laengute kogusumma on 0, saame leida otsitava elemendi o.a, võttes arvesse, mitu aatomit on ühendis. Antud juhul on ainult 1 väävli aatom, seega tuleb väävli o.a-ks

IV −II
SO₂
+4 −4