2.2. Aineosakesed
Meid ümbritsevate ainete maailm on väga mitmekesine: esinevad lihtainetena, vesi ja süsihappegaas on aga liitained. Nende terminite mõistmiseks vaata läbi järgnev video.
Allikas: https://youtu.be/MnXnHY4tOjA
Selle alusel, kas ainet moodustavad aatomid on samasugused või erinevad, jaotatakse kõik ained liht- ja liitaineteks. koosneb sama elemendi aatomitest (näiteks N2, O3, S8). koosneb erinevate elementide aatomitest (näiteks CO2, H2SO4, C6H12O6).
Aineid saab nende koostisest lähtuvalt liigitada ka puhasteks aineteks ja segudeks. koosneb ainult ühe aine osakestest (kas aatomitest, molekulidest või ioonidest) ja tal on kindel koostis ning kindlad omadused. Puhtad ained on näiteks destilleeritud vesi, kuld, hapnik, glükoos.
Segu koosneb aga mitme eri aine osakestest ja tal pole kindlat koostist ega ka kindlaid omadusi. Segud on näiteks õhk, looduslik vesi, pronks, puit.
koosneb molekulidest. Molekulaarsetes ainetes esineb molekuli moodustavate aatomite vahel ja molekulide endi vahel molekulidevahelised jõud. Molekulaarsete ainete hulka kuuluvad näiteks O2, N2, CO2, H2O, C2H5OH.
koosneb aatomitest või ioonidest. Mittemolekulaarsetes ainetes seob aineosakesi reeglina iooniline või . Mittemolekulaarsete ainete hulka kuuluvad metallid (nt Fe, Al) ning (nt CaCO3, NaCl). Nendest annab ülevaate järgnev video.