1.1. Laborivahendid ja ohutustehnika

Keemia on eksperimentaalteadus ning sellest tulenevalt on oluline teada, milliste vahenditega ja kuidas katseid ohutult ja mõistlikult läbi viia.

Enim kasutatavad katsevahendid koos oluliste töövõtetega on toodud videos.

Allikas: https://youtu.be/nY4gRfL3xNA

Laboris kasutatakse kindla otstarbega aineid ja segusid, mida nimetatakse kemikaalideks. Sageli kasutatakse ka terminit “reaktiiv”. Kemikaal ei ole midagi ebatavalist: oma igapäevaelus kohtad Sa neid päris mitmeid, näiteks erinevad lahustid värvide jaoks, koduses majapidamises leiduvad puhastusvahendid, äädikas, lilleväetised, aga ka paljud teised ained. Kuna mõningad kemikaalid võivad olla ohtlikud nii kasutajale kui ka keskkonnale, kasutatakse selle rõhutamiseks ohumärke. Ohumärkidest saab kasutaja infot, kuidas reaktiiviga ohutult ringi käia. Enam levinud ohumärgid on järgmised: söövitav, plahvatusohtlik, tuleohtlik, mürgine, keskkonnaohtlik, nahka ärritav ja tervisele ohtlik.

Kemikaalidega ohutult töötamise võtmeks on rahulik ja läbimõeldud tegutsemine. Laboris töötades hoia oma töölaud korras ja katsete läbiviimisel lähtu juhendist või õpetaja selgitustest. Katseid tee ainult laua kohal ja ettenähtud kemikaalikoguste ning katsevahenditega. Vedelikke vala peene joana ning väldi kemikaali sattumist pudeli sildile, selleks hoia silti suunaga ülespoole. Reaktiivipudeli kork aseta lauale tagurpidi ning sulge pudel kohe pärast sealt aine võtmist. Kuumutamisel ole eriti hoolikas: kasuta põletit või piirituslampi ainult selleks vajalikul ajal, lahtine leek on väga suur ohuallikas. Kui mõni reaktiiv peaks sattuma nahale või riietele, pese seda kohta kohe suure hulga veega ning jälgi õpetaja edasisi juhiseid.

Keemialaboris on rangelt keelatud söömine, joomine ja ainete maitsmine ning laboris liikumise eesmärgil ei tohi vahekäikudes olla takistusi, näiteks koolikotte.

Vaatame nüüd üle põhilised laborivahendid ja selgitame, millistes olukordades ja kuidas neid kasutada. 

• Katseklaasi kasutatakse katsete tegemisel väikeste ainekogustega ning selles võib ka aineid kuumutada. (Foto)
• Keeduklaasi kasutatakse nii katsete tegemisel kui ka lahuste valmistamisel ning kuumutada võib keeduklaase ainult läbi vastava võrgu. (Foto)
• Kolbe on väga erineva kujuga, nii ümarkolbe kui ka koonilisi kolbe ja neid kasutatakse lahuste valmistamiseks ning säilitamiseks. Neis saab lahuseid ka lahuste kuumutada, kuid seda vaid läbi võrgu. (Foto)    
• Statiivi kasutatakse katsevahendite kinnitamiseks. Statiiv koosneb statiivialusest, statiivivardast, muhvist ja muhvi vahele kinnitatavast käpast või rõngast. Rõnga peale saab asetada kuumutusvõrgu, mille läbi saab näiteks ümarseisukolvis olevat lahust soojendada. Käpa vahele saab kinnitada erinevaid katsevahendeid, näiteks kolbe või katseklaase. (Foto)
• Mõõtesilindrit kasutatakse vedelikukoguste mõõtmisel. Mõõtesilindril oleva skaala lugemiseks tuleb silmad viia vedelikunivooga samale tasandile ning lugeda skaalal näit vedelikukaare ehk meniski põhjast. (Foto)
• Pipetti kasutatakse vedelikukoguste mõõtmiseks ja lisamiseks. On olemas nii tilgapipette, mis on skaalata ja väikeste ainekoguste lisamiseks, kui ka klaas- või plastikpipette, mis on skaalaga ning mida kasutatakse vedelike ruumala täpsemaks mõõtmiseks. (Foto)
• Lehtrit kasutatakse vedelike valamisel ühest anumast teise ning filtrimisel. Filtrimisel asetatakse lehtri sisse eelnevalt volditud filterpaber ning seejärel filtreeritakse näiteks porilombi veest välja tahked suuremamõõtmelised osakesed. (Foto)
• Põletit ja piirituslampi kasutatakse ainete kuumutamiseks. Koolilaboris puutud Sa kokku rohkem piirituslambiga. Sellega töötamiseks tuleb kõigepealt piirituslambilt eemaldada kate ja süüdata seejärel taht tikuga. Kustutamisel tuleb asetada kate leegile. Elava tulega tuleb olla ettevaatlik: pikad juuksed ja lehvivad varrukad võivad kergesti süttida. Põletit kasutatakse eelkõige katseklaasis olevate ainete kuumutamisel. Kuna klaas on küllaltki hea soojusjuht, tuleb katseklaasi hoida katseklaasihoidja vahel, kusjuures katseklaas peaks olema kuni maksimaalselt kolmandiku ulatuses täidetud. Katseklaasi tuleb põleti leegis kuumutamise ajal liigutada, hoides katseklaasi kaldu ning selle suue peab olema suunatud endast ja kaaslastest eemale, sest kuumutatav vedelik võib katseklaasist välja paiskuda. (Foto)
• Uhmer ja nui on meeskond. Neid kasutatakse tahkete ainete peenestamisel. Selleks, et peenestada ainet, tuleb nuiaga teha ringjaid survestatud liigutusi mööda uhmri pinda. (Foto)
• Portselankaussi kasutatakse vedelike kuumutamiseks ja aurustamiseks. Portselankauss talub küll suuremat kuumust võrreldes klaasesemetega, kuid siiski pole soovitatav seda otse lahtises leegis kasutada. (Foto)

Lisaks neile on olemas veel väga palju erinevaid ja kindlaks otstarbeks mõeldud katsevahendid.