4.1. Mitmeviili süsteemid

Mitmeviili süsteemides on juurekanali preparatsiooniks vajalikud erinevad viilid, millel on erinevad koonilisused ja tipudiameetrid. Enamjaolt on viilidel tömp tipuosa, varieeruvad ristläbilõige, disain ja tootmistehnika. Metallurgia on samuti sarnane, kuid osadel süsteemidel on kasutusel ka uuendused, mille puhul viilid on valmistatud täiendatud sulamist.

Järgnevalt on kirjeldatud mõningaid mitmeviilisüsteeme, mis on Euroopas levinumad.

1. LightSpeed instrumendid (Lightspeed Technologies Inc., San Antonio, Texas)

Instrumendil on pikk peenike mittelõikav vars ning lõikav eesmine teraosa diameetriga #20-#100. Ta sarnaneb Gates-Glidden puuriga. Soovitatav rotatsioonikiirus instrumendil on 1500-2000 rpm, vääne peab olema viidud miinimumini. Instrumentidel on tömp mitteprepareeriv ümar tipp, töötava osa pikkus varieerub  suurusega, et kompenseerida kasvavat jäikust. Instrumendi ristläbilõige on U-kujulise disainiga. Tänu pikale mittelõikavale varrele on tegu väga painduva instrumendiga. Instrument fraktureerub sarnaselt Gates-Glidden puuriga  ehk varre käepideme lähedalt. Instrumenteerimisel on kasutusel „nokkiv” liigutus, pöörded võivad olla kas päri- või vastupäeva. Instrumendi kasutamisel on pikk ajalugu. Hetkel on turul süsteemi modifikatsioon LSX.

http://www.youtube.com/watch?v=QDTiDSkqi9M

4. Hero Shaper (MicroMega, Besancon, Prantsusmaa)

Algselt olid need instrumendid negatiivse või neutraalse längnurgaga, kuid nüüd on neid modifitseeritud ning längnurk on viimistletud positiivseks. Ristläbilõige meenutab H-viili, mis on radiaalaladeta. Saadaval on erinevad suuruse ja erineva koonilisusega viile (#.02, #.04, #.06). Instrument on väga painduv ning säilitab lõikamisel võrdse jõujaotuse. Instrumentidel on progresseeruv keermevahe ja tömp tipp.

Intrumendi kasutamisel tekib kanalis kerge kõrvalekalle tsentrist. Kasutatakse crown-down preparatsioonitehnikat.

http://www.youtube.com/watch?v=4UD2IFe5XnY

Igal süsteemil on omad voorused ja puudused ning selle tõttu kombineeritakse erinevaid viilide süsteeme. Enamjaolt varieeritakse koronaalset laiendamist ja erinevate instrumentide järjestust apikaalosa preparatsioonil.

Näide:

• http://www.endoexperience.com/filecabinet/Clinical%20Endodontics/Instrumentation%20Techniques/Hybrid%20Technique/flowchart.swf

Iga juurekanalit tasub hinnata eraldi. Raskused tekivad just ovaalsete juurekanalite ning väga suurte kurvatuuridega juurekanalite puhul. Enamik roteeruvaid viile prepareerib juuretipuosa ümaraks, kuid paljudel juhtudel on tipuosa ovaalse valendikuga. Liigne tipuosa prepatratsioon võib viia dentiiniseinte nõrgenemiseni, perforatsioonideni või tekitada vertikaalseid fraktuure. Mõnedel süsteemidel on ka sarnase suuruse ja markeeringuga näpuinstrumendid (ProTaper, GT), mille kombineerimine roteeruvatega annab klinitsistile parema tunnetuse. Mõned kombineeritud tehnikad on paremad kui teised, kuid määravaks osutuvad ikkagi juurekanali anatoomia ja preparatsiooni eesmärk.