Hammaste juurekanalite preparatsioon nikkeltitaanist instrumente kasutades

3. Instrumenteerimisel kasutatavad tehnikad apikaal-koronaalsuunas

Instrumenteerimisliigutus roteeruvate nikkeltitaanist instrumentidega

Enamik tootjaid soovitab kasutada instrumente kas „nokkiva” või „pühkiva” liigutusega. „Nokkiva” liigutuse puhul sooritatakse kergeid üles-alla liigutusi apikaal-koronaalsuunas ilma liigse surveta. See võimaldab vältida viili sissekruvimist ning juhib instrumendi sisepinged eemale maksimaalsest paindepunktist. „Pühkiva” liigutuse puhul viiakse instrument passiivselt juurekanalisse kerge pitsumiseni ja pühitakse kerge survega dentiiniseina poole aktiivselt koronaalsele. Seda kasutatakse põhiliselt süsteemides, kus on eelnevalt kasutusel kujundavad viilid enne tipupreparatsiooni viile (näiteks ProTaper). Sel juhul on oluline antikurvatuuri viilimistehnika, kui furkatsioonipoolset juurekanaliseina instrumenteeritakse minimaalselt. Täpsemalt saab tehnika kohta lugeda õpiobjektist „Hammaste juurekanalite erinevad preparatsioonitehnikad roostevabast terasest instrumente kasutades”.

Crown-down instrumenteerimistehnika

Selle instrumenteerimistehnika rakendamisel kasutatakse esmalt suuremaid instrumente hamba juurekanali koronaalosas, väiksemaid instrumente juurekanali keskmises kolmandikus ning väikseima diameetriga instrumente juurekanali apikaalosas. Tehnika vooruseks on see, et infitseerunud koronaalne dentiin ja koronaalsed obstruktsioonid eemaldatakse enne apikaalosa preparatsiooni ning tehnika suurendab kanalit järk-järgult. Tehnika kasutamine aitab ära hoida roteeruvate instrumentide liigset hõõrdumist juurekanali seinte vastu, võimalikke tekkivaid fraktuure ning on esmane valiktehnika nikkeltitaanist instrumentide kasutamisel. Tehnikat kasutatakse ka roostevabast terasest instrumentidega preparatsioonil.

lk8.png

Pildil on skemaatiliselt kujutatud crown-down preparatsioonimeetodi põhimõte. Koronaalne kolmandik kujundatakse esmaselt instrumendiga, millel on suur koonilisus. Keskmise kolmandiku kujundamisel kasutatakse vähem koonilisemat instrumenti ning tipukolmandik viimistletakse viimasena. Preparatsiooni käigus ei suruta infitseerunud kude üle juuretipu, prepareerivast instrumendist töötab vaid väike osa ning juurekanali kujundamine on ohutum.

Tasakaalustatud jõudude tehnika

Tehnikat kasutatakse näpuinstrumentide puhul ning selle eeliseks teiste käsitehnikate ees on originaalkanali tsentriline paiknemine. Tehnika eeldab eelnevat koronaalset laiendamist, milleks kasutatakse suurema koonilisusega nikkeltitaanist näpu- või roteeruvaid instrumente.

Tehnikal on 3(-4) faasi:

  1. Instrument sisestatakse juurekanalisse ja keeratakse kellaosuti liikumise suunas ca 90°kerge apikaalse survega.
  2. Instrumenti hoitakse juurekanalis samal sügavusel kerge vastupanujõuga ning roteeritakse vastupäeva ca 180-270°, et kraapida juurekanali seinalt dentiiniviilmeid.
  3. Viil eemaldatakse kanalist  päripäeva pöörates, et eemaldada preparatsiooni praht juurekanalist
  4. Viimane faas on kasutusel, kui viiakse läbi mitu eelnevat tsüklikolmikut järjest. Peale 2-3 tsüklit eemaldatakse viil kanalist viili päripäeva pöörates koos dentiiniviilmetega.

3-2.png

Kogu pikkuse preparatsioonitehnika

Selle tehnika puhul prepareeritakse iga viiliga juurekanali kogupikkus. Preparatsioonivarianti kasutatakse 3. põlvkonna instrumendisüsteemide puhul, kus instrumentidel on modifitseeritud disainielemendid, parendatud metallisulam ning kasutusel retsiprokeeruv preparatsioon.