2. Elektrilised mootorid roteeruvatele instrumentidele

Algselt eelistati roteeruvate endoinstrumentidega preparatsioonil mikromootoreid, kuna nendega oli dentiini lõikamine efektiivsem ega tekkinud kergesti instrumendi pitsumist. Tekkis aga tavatult palju instrumendimurde. Selle tagajärjel hakati valmistama spetsiaalseid elektrilisi mootoreid endodontilistele masininstrumentidele.

1928. aastal toodi turule masin nimega Cursor filing contra-angle  firmalt W&H (Bürmoos, Austria). Seadeldis võimaldas viili kombineeritud roteeruvat ja vertikaalsuunalist liikumist. Järgnevatel aastatel toodi turule ka Racer aparaat firmalt W&H, mis võimaldas viili vertikaalsuunalist liikumist, Giromatic firmalt MicroMega (Besancon, Prantsusmaa), miks võimaldas viili retsiprookset 90⁰ liikumist, jt. Kõik aparaadid töötasid piiratud rotatsioonil ja/või roostevabast terasest viili rigiidse üles-alla liikumisel. Hambaarst võis viili liikumist mõjutada vaid aparaati liigutades. Paindlikumad aparaadid leiutati hiljem.

Elektriline juurekanaliinstrumenteerimismasin Cursor firmalt W&H aastast 1928. Pildi omanik on Quintessenz Publishing ning seda on kasutatud omaniku loal. (Endodontic Topics 2005, 10, 30-76).

Tänapäeval on elektrilised mootorid kasutusel üsna laialdaselt. Nad on sobivaimad nikkeltitaanist instrumentidele tänu võimalusele varieerida väändemomenti ning reguleerida rotatsioonikiirust. Aparaadiga paraneb ka manuaalne tundlikkus. Samas tuleb tunnistada, et antud parameetrite reguleerimine ja tootja juhistest kinnipidamine ei hoia alati ära instrumendi fraktureerumist intraoperatiivselt.

Olulisimad reguleeritavad parameetrid oleksid järgmised:

A. Rotatsioonikiirus

Rotatsioonikiirus on oluline nikkeltitaanist instrumentidel, kuna see võib mõjutada instrumendi deformatsiooni ja murdumist. Tavalistel puurmasinatel on kiirust väga raske kui mitte võimatu kontrollida pedaali tõttu. Aparaadi rotatsioonikiirust mõõdetakse pöörete arvuga minutis (rotations per minute ehk rpm) ning enamikul roteeruvate viilide süsteemidel jääb see vahemikku 250-350 rpm.

Jäta meelde! Igal instrumendisüsteemil on preparatsiooniks kindel lubatud kiirusvahemik. Madalaim lubatud kiirus on turvalisim!

B. Väändemoment

Igal viilil on oma kindel väändelimiit (torque limit), et instrument saaks töötada alla oma elastsuslimiidi ning ei tekiks instrumendi murdu. Selle näitaja väärtused jäävad martensiitse faasi alg- ja lõpp-punktide vahele ning olenevad iga instrumendi disainist ja koonilisusest. Tavaliselt on vääne madalam väiksematel ja vähem koonilisematel instrumentidel, kõrgem aga suurematel ja koonilisematel instrumentidel. Mõõteühikuks on N/cm ehk njuutonit sentimeetri kohta.

C. Rotatsiooniliigutus

Kaasaegsemate elektrimootorite puhul on võimalik valida ka viili rotatsiooniliigutust – kas pidevrotatsioon või retsiprookne liigutus.

Pidevrotatsiooni puhul pöörleb viil pidevalt 360⁰ kellaosuti liikumise suunas (A). Liigutuse eeliseks on preparatsiooniprahi pidev eemaldumine juurekanalist, viilide hea lõikamisefektiivsus ning apikaalse surve vältimine. Väheneb instrumendi tipuosa pitsumise tõenäosus ning preparatsioonivigade tekke tõenäosus. Probleemiks on instrumentide tsükliline väsimus, kuna pidevrotatsioonil kuhjuvad viili metallimassis pinged, mis võivad viia viili murdumiseni. Neid riske maandatakse, tagades instrumendile läbitav kanalivalendik, ning tootjad on aastatega parendanud metallisulameid, instrumentide disainielemente ja võtnud kasutusele instrumentide kuumtöötlemise.

Retsiprookse liikumise puhul keerleb viil päripäeva ning vastupäeva. Siis kordub tsükkel üha uuesti ja uuesti. Eristatakse võrdse amplituudiga liikumist (näiteks 90⁰ päripäeva ja 90⁰ vastupäeva), mida nimetatakse ostsillatsiooniks. See liikumine on osutunud juurekanalites väheefektiivseks, kuna preparatsioonipraht kuhjub viiliterade vahele ega eemaldu juurekanalist efektiivselt. Tänu sellele on pärsitud ka instrumendi lõikamisefektiivsus. Olemas on ka retsiprokeerumine päripäeva (B ja C) ehk päripäeva liikumine on suurema amplituudiga (näiteks Reciproc  või WaveOne) ning retsiprokeeruminevastupäeva ehk vastupäeva liikumine on suurema amplituudiga (näiteks TwistedFileAdaptive). On leitud, et retsiprookne liikumine võrreldes pideva rotatsiooniga vähendab instrumendi tipuosa pitsumise tõenäosust ning väändepingemurru tekke võimalust. Pikeneb instrumendi eluiga. Samas tekitab liikumine rohkem defekte juure tipuosas kui pidevrotatsiooniga töötamine. Suureneb ka võimalus, et preparatsioonipraht surutakse apikaalossa ning üle juuretipu, kuna preparatsiooniprahi eemaldumine juurekanalist on raskendatud.

Tähelepanu tasuks pöörata minutitele 0:19 – 0:50, mil näidatakse täpselt retsiprookset viili liikumist.  http://www.youtube.com/watch?v=tfS5H2qYM6M