Normaalne hambumus piimahammaskonnas

Kindlasti vaata ka õpikut „Hammaste anatoomia“

Piimahammaskonna perioodis tehakse ortodontilist ravi väga harva, näiteks progeense või risthambumuse korral. Piimahammaskonna perioodis on olulisem normaliseerida kõik näo- lõualuude piirkonna funktsioonid ja kõrvaldada kahjulikud harjumused.

Piimahammaskonna formeerumine algab ligikaudu kuuendal elukuul ja lõpeb kolmandal eluaastal. Hammaste lõikumine on väga individuaalne ja poole aasta pikkust kõikumist lõikumisaegade juures peetakse normaalseks. Piimahammaste juurte formeerumine lõpeb 1– 1,5 aastat pärast hamba lõikumist.

Tüüpiline piimahammaste lõikumise järjekord on I, II, IV, III, V.

Kolmeaastasel lapsel on hambakaared poolkaarekujulised, hambad paiknevad tihedalt hambakaares, hammaste vahel ei ole vahesid.

Hambumuse määramisel piimahammaskonna perioodil vaadatakse sagitaaltasapinnas teiste piimamolaaride distaalsete pindade vahekorda. Normi korral on distaalsed pinnad ühes tasapinnas või mediaalse astmega. Viimast peetakse ideaalseks, siis lõikub alumine jäävmolaar veidi ettepoole ülemise suhtes ja nende vahekord on kohe normaalne. Ülemise piimakaniini tipp asub alumise piimakaniini ja esimese piimamolaari vahel. Ülemised intsisiivid on eespool alumisi ja nende vahel on kontakt. Transversaaltasapinnas on ülemine hambakaar alumisest laiem, intsisiivide keskjooned langevad kokku. Vertikaaltasapinnas katavad ülemised intsisiivid alumisi ühe kolmandiku krooni pikkuse ulatuses.

Järgmisel joonisel on vasakpoolsel ja keskmisel kujutisel näha normaalse hambumuse tunnused. Parempoolsest kujutisest kujuneb eeldatavasti Angle’i II klassi anomaalia.

Teiste piimamolaaride distaalsed pinnad suunavad esimese jäävmolaari lõikumist ja seetõttu saame piimahammaskonna perioodis ennustada jäävmolaaride asendit. 

Hilises piimahammaskonnas tekivad eeshammaste vahele vahed ja ka arenguvahed ülemisest kaniinist ettepoole ja alumisest kaniinist tahapoole. Vt. järgmist joonist. 

Joonis: Aide Eendra

Vahede tekkimine piimahammaste vahele võimaldab suuremate jäävhammaste lõikumist õiges asendis. Vaata järgmist joonist.

Pidage meeles, et mõni lapsevanem võib teie poole pöörduda kaebusega, et varem olid lapsel väga ilusad hambad, aga nüüd on vahed vahel, kas laps vajab ortodontilist ravi. Peate selgitama, et see on normaalne.