Hambumusanomaaliad

Hambumust määratakse kolmes erinevas tasapinnas: sagitaalses, vertikaalses ja transversaalses. Ka hambumusanomaaliad esinevad nendes kolmes tasapinnas.

Angle´i klassifikatsioon, mida kasutatakse ka tänapäeval, kirjeldab ainult sagitaaltasapinna hambumusanomaaliaid. Teistes tasapindades esinevaid anomaaliaid kirjeldatakse sõnutsi.

Angle´i I klassi anomaalia on patsiendil siis, kui molaarid ja kaniinid on normaalses asendis, kuid üksik hammas on valeasendis. 

Mare Saag, erakogu

Mare Saag, erakogu

Sagitaaltasapinna hambumusanomaaliad

Angle´i II-1 hambumusanomaalia – suus on näha, et ülemine jäävmolaar on ettepoole alumise esimese jäävmolaari suhtes, ülemine kaniin ettepoole alumise suhtes ja fronthammaste piirkonnas on sagitaalne lahi. 

Joonis: Aide Eendra

http://kiku.hambaarst.ee/robot/89/turritavad-ylemised-loikehambad

Aga mida kirjutada diagnoosiks siis, kui patsiendil on molaaride ja kaniinide asend normile iseloomulik, kuid fronthammaste piirkonnas on sagitaalne lahi. Siis on diagnoosiks Angle´i I klass, sagitaalne lahi nii ja nii mitu millimeetrit. Sagitaalse lahi suurus mõõdetakse joonlauaga millimeetrites ja märgitakse ravikaardile.

Angle II-2 – nimetatakse ka sügavaks blokeerivaks hambumuseks – molaaride ja kaniinide asend sarnaneb eelkirjeldatud hambumuse puhusega, kuid fronthammaste piirkonnas on näha ülemiste intsisiivide tugev oraalne kalle. 

Joonis: Aide Eendra

AII 2 hambumusanomaalia

Triin Jagomägi, erakogu

Angle’i III klassi hambumusanomaalia – ülemine jäävmolaar on tagapool alumist ja ülemine kaniin on tagapool alumist, fronthammaste piirkonna alumised intsisiivid on eespool ülemisi, võib esineda ka negatiivne sagitaalne lahi. 

Joonis: Aide Eendra

AIII

Triin Jagomägi, erakogu

Aga mida kirjutada diagnoosiks, kui molaaride ja kaniinide vahekord on normile iseloomulik, kui fronthammaste piirkonnas on intsisiividel vastupidine vahekord. Siis kirjutatakse Angle’i I klass, eesmine risthambumus või ülemiste hammaste palatinaalne asend või alumiste hammaste labiaalne asend, kui saate määrata, milliste hammaste asend on muutunud.

Transversaaltasapinna hambumusanomaaliad

Risthambumus – külgmiste hammaste piirkonnas on alumine hambakaar ülemisest laiem, märkida kindlasti, milliste hammaste piirkonnas.

Joonis: Aide Eendra

Mare Saag, erakogu

Käärhambumus – külgmiste hammaste piirkonnas ei puutu hammaste mälumispinnad kokku, märkida, milliste hammaste piirkonnas.

Joonis: Aide Eendra

scissorsbite

Triin Jagomägi, erakogu

Vertikaaltasapinna hambumusanomaaliad

Vertikaalne lahihambumus – ülalt alla hambad kokku ei puutu, märkida kindlasti, milliste hammaste piirkonnas.

Joonis: Aide Eendra

http://kiku.hambaarst.ee/robot/74/eesmine-lahihambumus

Sügav hambumus – ülemised hambad katavad alumisi eeshambaid rohkem kui kolmandiku krooni pikkuse võrra ja nende vahel ei ole kontakti. 

http://kiku.hambaarst.ee/robot/87/sygav-hambumus-voi-sygav-kattumine-eesmiste-hammaste-osas

Mida kirjutada diagnoosiks, kui ülemised hambad katavad alumisi intsisiive rohkem kui kolmandiku krooni pikkuse võrra, kuid eeshammaste vahel on kontakt ikka olemas? Siis on tegemist sügava kattumisega.

Ühel patsiendil võib olla väga erinevate hambumusanomaaliate kombinatsioon ja seetõttu märgitakse ravikaardile molaaride vahekord eraldi paremal ja vasemal pool ja sama ka kaniinide kohta. Kõik kõrvalekalded normist märgitakse patsiendi probleemide loendisse. 

back forward