Hambaarst märkab hambumusanomaaliat
Suuõõne pehmete kudede vaatlus
Suuõõnes uuritakse keele suurust, kuju ja värvust. Kolju külgülesvõttel on võimalik uurida keele suuruse ja suuõõne suuruse suhet. Kasulik on teada, et pikk keel ei võrdu makroglossiaga.
Hästi liikuva keele korral võib õnnestuda puudutada keeleotsaga ninaotsa. Tehke proovi!
Normaalse pikkusega keelekida kinnitust vaata järgmisel pildil.
Mare Saag, erakogu
Keelel võib olla lühike kida ja seetõttu on lapsel näiteks kõnedefekt. Tavaliselt korrigeeritakse keelekida kinnitus varakult.
Lühikese kidaga keel paikneb suupõhjas ega soodusta seega ülalõua kasvu. Kui sellise probleemiga patsient püüab keelt suust välja lükata, siis moodustub keele otsa sissetõmme.
http://kiku.hambaarst.ee/robot/11/ancyloglossia
http://www.tonguetie.net/index.php?option=com_content&task=view&id=12
Vaadeldes pehmet suulaega, võib seal leida väljavõlvuvust, mis on tingitud näiteks retineerunud kaniinist.
Triin Jagomägi, erakogu
Märgates hammaste jälgi keele külgedel, on otstarbekas kuulata, kas lapsel on ka kõnedefekt. Samas võtab suur keel suus palju ruumi ja ei ole otstarbekas planeerida ortodontilist ravi koos hammaste eemaldamisega.
Suulae pehmetel kudedel võib näha ka hammaste jälgi, põhjuseks väga sügav hambumus.Suulaes näha olev armkude on märgiks, et ülalõug võib olla kasvupeetusega.
Hambaarst peaks kontrollima ka kurgumandlite suurust. Vajadusel saata patsient kõrva-, nina- kurguarsti vastuvõtule.