2.7. Täidismaterjal

Klaasionomeertsemendil on tugev kinnitus dentiinikoega. Materjali on ideaalne kasutada kohtades, kus puudub emailikude (näiteks juurepindadel mittekarioossete kahjustuste või juurekaariese korral). Adhesiooni parandab pinna eeltöötlus: prepareerimisel tekkinud kihi eemaldamiseks sobib kasutada näiteks 25% polüakrüülhapet. Polüakrüülhape aplitseeritakse kaviteedi pinnale 10 sekundiks, loputatakse ja pind kuivatatakse kergelt. Oluline on vältida dentiini ülekuivatamist, mis põhjustab dentiinituubulite kollapsi ja halvendab täidismaterjali seostumist dentiinikoega.

Ionomeertsementide vähene survetaluvus (võrreldes teiste levinud täidismaterjalidega) piirab nende kasutamist kohtades, kuhu langeb suur mälumisrõhk (näiteks hamba köprude taastamine) või kus on vajalik hea esteetika (esihambad). Täidise murdumise vältimiseks peaks täidismaterjalikihi paksus olema kaviteedi sügavaimas punktis vähemalt 1 mm

Tugevama vastupanuga mälumisrõhule ja kulumiskindlamad on materjalid, mis sisaldavad metallipulbrit (näiteks Ketac-Silver). See on kiiresti kõvastuv materjal, mida võib viimistleda juba samal visiidil. Selle materjali kasutusala on veidi laiem, kui tavapärastel klaasionomeeridel.

Kasutatakse ka vaikudega modifitseeritud klaasionomeertsemente. Tegemist on klaasionomeeri ja komposiidi hübriididega, mida liigitatakse vastavalt ühe või teise komponendi osakaalule klaasionomeeride või komposiitide hulka kuuluvateks. Kasutusel on materjali kuuluvust hästi iseloomustav nimetus – kompomeer.

Vaikudega modifitseeritud klaasionomeertsemendid on kaksikkõvastuvad. Toimub tavapärane, keemiline kõvastumine ja polümerisatsioonilampi kasutades lisaks valguspolümerisatsioon. See materjal on samuti kohe töödeldav ja ei vaja pinnakaitset.

Vaata klaasionomeertsementtäidise segamise tehnikat tutvustavat videot.