1.4. Kaltsiumhüdroksiid

Kaltsiumhüdroksiidi head omadused põletiku raviks on hambaravis teada juba ligemale kaks sajandit. Laiealdasemalt kasutamist leidis see aine alates 1930ndatest aastatest, mil Saksa hambaarst Horman kaltsiumhüdroksiidiga laialdasemalt katsetusi ja uurimusi tegi.

1990. aastal leiti, et kaltsiumhüdroksiidi tuleb toota, pakendada ja säilitada steriilsetes tingimustes vaakumpakendis. Väga oluline on kaitsta kaltsiumhüdroksiidi kuivamise ja õhuga kokkupuute eest. Õhuga kokkupuutudes seostub kaltsium süsinikuga ja muutub kaltsiumkarbonaadiks, millel ravivad omadused puuduvad. Vee lisamine ainele ei taasta selle pH-d ega endiseid raviomadusi.

Kaltsiumhüdroksiidi kiire ja tugeva efekti põhjuseks on tema kõrge pH väärtus (ligemale 12,5). Sellises keskkonnas hukkuvad mikoorganismid kiiresti.

Peamine kaltsiumhüdroksiidi kasutusala on juureravi. Aine tugevate osteogeneetiliste ehk luu taasteket soodustavate omaduste tõttu kasutatakse seda veel kirurgias, parodontoloogilises ja restauratiivses ravis, aga vähesemal määral.

Restauratiivses hambaravis kasutatakse steriilset kaltsiumhüdroksiidi sügava karioosse kahjustuse korral pulbi kaitseks või traumaatiliselt avanenud pulbiõõne puhul ravivahendina. Tingimuseks on eelnevalt põletikuliste muutuste puudumine pulbikoes ning steriilne kaviteet ja kaltsiumhüdroksiid.

Kaltsiumhüdroksiid on tugevalt aluseline (pH=12,5). See soodustab dentiinikanalite kaltsifikatsiooni. Pulbiõõnepoolselt moodustub sekundaarne dentiin.

Oma tugeva aluselisuse tõttu põhjustab otseselt pulbikoele aplitseeritud kaltsiumhüdroksiidpasta pulbi pindmiste kihtide nekroosi. Steriilse keskkonna puhul põhjustab düstroofiline protsess pulbikoe kaitsereaktsiooni, mille tulemusena algab aktiivne kollageeni süntees. Kollageenkiud mineraliseeruvad ja areneb sekundaarne dentiin. See protsess kestab keskmiselt 3 kuud.

Kaltsiumhüdroksiidil puudub mehhaaniline vastupidavus ja adhesioon hambakudedega. Seda ainet kasutatakse ainult piiratud alal pulbi projektsioonil või väiksema perforatsiooniala katmiseks. Enne happe ja/või täidismaterjali asetamist peab aluskiht olema täielikult kõvastunud või valguslambiga polümeriseeritud. Võimalusel vältida otsest happe aplitseerimist kaltsiumhüdroksiidile, sest hape söövitab materjali.