3. Hambakaaries ja selle ennetamine

Hambakaaries

Mis on hambakaaries?

Miks tekib hambakaaries?

Milline on karioosne hammas?

Kuidas ravitakse kaariest?

Kaaries on maailmas levinumaid haigusi ja maailmas keskmiselt üle pooltel inimestest esineb hambakaaries. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2 – 3-aastaste laste hambad.

Karioossete defektidega (decayed), puuduvaid (missing), täidistega (filled) hambaid nimetatakse statistikas DMFT -näitajaks, mida kasutatakse hammaskonna karioossuse hindamiseks. Selle näitaja võttis kasutusele Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (1971). Arvestust peetakse nii piima- kui ka jäävhammaste järgi. Eestis esineb hambakaariest 60 – 65%-l lastest ja 83 -100%-l täiskasvanuist. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks 80% vähemalt 6-aastastest lastest kaariesevabad ja 12-aastaste lastel jääks DMFT indeksi väärtus alla 1,5.

Eestis aastal 2018 oli  6-aastaste seas tervete hammastega lapsi on 28% ja  keskmine kaariese näitaja 12-aastastel oli 2,0. Keskmine kaariesest haaratuse näitaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka täiskasvanute osas. Oluliselt rohkem on laste hambad haaratud kaariesest Lõuna-Eestis (Võru, Räpina, Valga jm.), vähem Lääne-Eestis aga (Pärnu, Virtsu, Haapsalu jm.). Selle põhjuseks peetakse põhja- ja kaevuvee erinevat fluorisisaldust.

Miks tekib hambakaaries?

Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu, hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist.

1. Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga.
2. Suuõõne mikroobid, peamiselt streptokokid ja piimhappekepikesed ehk laktobatsillid.
3. Pikk aeg, mille jooksul kleepuvad magusained katavad hambaemail.
   Ohtlikud on nn. lutsukommid, mida lapsed imevad tundide kaupa.
4. Hambapinna katt ehk plaque. Katt kinnitub hambale igemepoolses osas. Hambapind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks.

Kaariese tekkel on selge seos suhkru tarbimise sageduse ja kaariese tekke ning intensiivsuse vahel. Suhkru tarbimine ei tähenda ainult magusa söömist vaid kõik toitained sisaldavad vähemal või rohkemal määral suhkruid, mis omakorda muudavad sülje happelisust. Seega toidukordade sagedusel on oluline roll kaariese arengus. Kaariese arengule avaldab mõju ka katu esinemine hamba pinnal, mille ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide.

Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 – 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 – 7,2) läheduses. Toidu söömise järel suureneb hambakatus happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emaili pinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda.

Kui demineralisatsiooni aeg ehk hammast kahjustav protsess on pikem kui hammast taastav remineralisatsioon, siis on soodsad tingimused ka kaariest tekitavate mikroobide elutegevuseks. Seega soodus keskkond kaariese arenguks loodud

Osaliselt võivad kaariese arengut mõjutada ka  hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil ema raseduse ajal ja väikelapse eas. Karioosne protsess areneb kiiremini kui ebatäiuslikule hambastruktuurile lisanduvad sülje happelisus, mikroobid ja vale toitumine. Hambaemaili  tuleb hakata aeg-ajalt kontrollima kohe pärast hamba suhu lõikumist, et näha võimalikku kalduvust kaariese tekkeks.

Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus fluoriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas fluorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 – 1,2 mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.

Mõned hambad on kaariesele resistentsed e. vastupidavad. On eristatud põhjuste rühmi (Königi järgi).

• Geneetilised põhjused. On rõhutatud hammaste struktuuri väljaarenemist juba lõualuus. Hilisel läbilõikumisel on email maksimaalselt mineraliseerunud.
• Humoraaltroofilised e. organismi vedelike ja toitumisega seonduvad faktorid: emaili valgulise osa moodustumine sellele järgneva täisväärtusliku ja lõpliku mineralisatsiooniga
• Süljel, kui hambaemaili ümbritseval toitumis- ja kaitsekeskkonnal on eriline tähtsus. Vaid siis, kui süljeeritus on rikkalik ja sülg neutraalse reaktsiooniga (pH 6,8 – 7,2), on ta võimeline elimineerima süsivesikuid. Oluline on ka süljes leiduva fluori hulk ;
• Toitumistavad: piiratud hulk süsivesikuid, mineraalide rikas toit ja optimaalse fluorisisaldusega joogivesi pidurdavad oluliselt kaariese teket.
• Lokaalsed bakteriaalsed faktorid ei soodusta kaariese kulgu, kui suuõõnes olevad mikroobid on väheaktiivsed, tekitavad vähest hapet ja väikese ensüümilise aktiivsusega. Ka suuõõnes leiduv fluoriid pidurdab kaariest tekitavate mikroobide kasvu.

Milline on karioosne hammas?

Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus. Ulatuslikku karioosset defekti näeb lapsevanem ja kasvataja palja silmaga. Algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab kindlaks teha ainult hambaarst.

Mälumispinna pruunid pigmenteerunud defektid on varakult märgatavad, kontaktpinna karioosne defekt aga areneb tähelepandamatult.

1. Algav kaaries – hambaemaili piimjas karioosne laik (macula) ilma hambakoe defektita.

Algav kaaries purihammaste fissuurides avaldub pruunikate-mustade täppide ja/või joontena.

2. Emailikaaries – pindmine kaaries, mille puhul karioosne defekt asub peamiselt emailis. Märgatav on piimjasvalge värvus, harvem pigmenteerunud hambapind ja seda peamiselt hambavagudes ehk fissuurides.

3. Dentiinikaaries – keskmise ulatusega hambaluukaaries, mille puhul säsiruumi ehk hambapulpi kaitseb veel küllalt paks dentiini kiht. Sellele staadiumile on iseloomulik juba märgatav defekt, mida ääristab kriitjasvalge või pruunikalt pigmenteerunud email.

 4. Sügav hambaluukaaries ulatub juba hambasäsi lähedusse, mistõttu külma või sooja toitu süües võib hammas olla tundlik. Sellised hambadefektid on kergesti märgatavad, sest kahjustatud on suur osa hambakoest.

Kuidas ravitakse kaariest?

Kaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises, prepareerides seda käsiinstrumendi ja roteeriva puuriga.

Defektne koht täidetakse ehk plombeeritakse tehismaterjalidega ja hambakroon ning selle pinnad taastatakse. Pärast ravi on hammas mälumisel taas täiesti kõlblik.

Kaariese algstaadiumis ehk emaili karioosse laigu perioodis võib emaili remineraliseerida kaltsiumi, fluori sisaldavate lahustega ja katta lakiga hambapinnad. Selliselt töödeldud hambad jäävad hambaarsti kontrolli alla.

Selle menetluse puhul puhastab arst hambapinna, kasutab spetsiaalseid harjakesi ja poleerivaid pastasid, vajadusel laiendab ka mälumispinna vagusid.