1. Hammaste areng ja suhu lõikumine

Hammaste areng

Mida tuleks teada hammaste arengust ja suhu lõikumisest?

Milline on piima- ja jäävhammaskond?

Millised muutused võivad esineda hambakoe struktuuris?

Hammaste areng algab 6.-7. raseduse nädalal piimahammaste algete moodustumisega. Kolmanda raseduskuu lõpuks on kummalgi lõualuul moodustunud 10 piimahamba alget. Seejärel algab emaili ja hambaluu ehk dentiini moodustumine. Hambakrooni kujunemine ja emaili mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt lõikehammastel ja 7. raseduskuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema samuti juba 5. raseduskuul ja see protsess toimub märksa aeglasemalt. Esimesel eluaastal on lapsel moodustunud 20 piimahamba ja 28 jäävhamba alget. Hambaalgeid võib areneda vähem hüpodontia või lisahamba näol rohkem – hüperdontia.

Hammaste arenguhäired

Hammaste arengut võivad mõjustada mitmesugused haigused, loodet kahjustavad tegurid, geneetilised või kaasasündinud faktorid. Hambaalgete arv võib olla väiksem, mistõttu ka hambaid lõikub suhu vähem (hüpodontia).

Piimahammaskonnas hammaste arv on harva väiksem, jäävhammaskonnas esineb seda sagedamini. Kõige sagedamini võivad puududa ülemised külgmised lõikehambad, teised premolaarid ehk eespurihambad ja alumised keskmised lõikehambad. Ortodontilise raviga nihutatakse kõrvalhambaid puuduvate hammaste kohale ja hammaste proteetilise ravi käigus asendatakse puuduvad hambad suust äravõetavate- või sildproteesidega. Tänapäeval kasutatakse ka implantaatide viimist lõualuusse ja nende peale kroonide valmistamist. Implantaatide maksumus on kõrgem ja need pole seetõttu kõigile kättesaadavad.

Suurenenud hambaalgete arvu puhul lõikub suhu rohkem hambaid. Neid nimetatakse lisahammasteks. Kui lisahammas on ebanormaalse kuju või suurusega ja hambareast väljas või häirib normaalset hambumust, siis hammas eemaldatakse. Sellisteks hammasteks on sageli ülemiste lõikehammaste vahel olev  ebanormaalse kujuga lisahammas või kolmas lõikehammas, kolmas premolaar ehk eespurihammas või neljas molaar ehk purihammas. Kui aga lisahammas on normaalse kuju ja suurusega ega sega normaalset hambumust ega ole karioosne, võib sellise hamba suhu jätta.

Hammaste suuruse ja kuju muutusi tuleb küllalt sageli ette, rohkem jäävhammastel ja seda kas kogu hammaskonna ulatuses või üksikutel hammastel. Väikestel hammastel on sageli muutunud ka krooni kuju – hambakroonid on kas koonuse-, käbi- või tünnitaolised. Sellised hambad on ebaesteetilised ja loovad sageli eelsoodumuse hambakaariese ulatuslikuks kahjustuseks, eriti hambaemaili arenguhäirete korral. Sagedamini näeme krooni kuju muutusi ülemistel külgmistel lõikehammastel, mis võivad olla koonusetaolised.  Hambaarst korrigeerib hambakrooni kuju hambaplommi ehk täidisega või asetatakse hambale tehiskroon. Viimane on eriti oluline siis, kui on häiritud hammaste omavaheline kontakt või on tekkinud nähtav esteetiline defekt.

Hammaste struktuurihäired

Hambaemaili struktuurihäirete puhul võib pidurdada hambakoe diferentseerumine või mineraalainete ladestumine emailikristallidesse. Põhiliselt on tegemist hambaemaili aplaasia ehk emaili puudumisega, düsplaasia ehk emailikihi häirunud moodustumisega ja hüpoplaasia ehk hambaemaili mineralisatsioonihäiretega.

Kliiniliselt eristatakse kerget, keskmist ja rasket struktuurihäiret. Kerge vormi puhul on hambaläige säilinud, kuid puuduliku dentiinikoe tõttu võivad hambad olla väiksemad. Keskmise vormi puhul on email krobeline, kollakas või pruun, hambad kuluvad kiiresti ja on tundlikud temperatuurile ja teravamaitselistele toiduainetele. Raske vormi puhul on hambad kriitvalged ja läiketa (kipshambad). Dentiini ja emaili üheaegse puudulikkuse korral lõikuvad suhu pruunikasvioletsed hambad, mis kiiresti kuluvad. Hambaemaili mineralisatsioonihäirete puhul on läikival hambapinnal valged laigud ja lohud või kogu email on lainjas. Ravi määrab hambaarst. See on põhiliselt hambaemaili tugevdav ehk remineraliseeriv ravi. Vajadusel hammas plombeeritakse või kaetakse krooniga.

Fluoroos

Fluoroos on hambaemaili ja dentiini haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil piirkonnas, kus fluoriide on joogivees üle 1,5 mg/l (praeguseks on selliseid kohti jäänud Eestisse vaid üksikuid, kuid põhjaveel on rohkem fluoriide Lääne-Eestis). Tavaliselt kahjustuvad jäävhambad. Fluoroosi puhul on lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel näha kriitjasvalgeid laike või triipe, millele lisanduvad pigmenteerunud täpid. Raskematel juhtudel on hambakroonid kriitjad, tuhmid, läiketa. Sellistele pindadele tekivad sügavad defektid, mille tõttu hambakroon võib hakata murenema. Fluoroosist kahjustunud hambad vajavad hambaemaili remineraliseerivat ravi hambaarsti juures. Vajadusel kaetakse hambapinnad valguskomposiitmaterjali või tehiskroonidega.