Paul Rummo
Paul Rummo (14. VII 1909 – 28. III 1981) was a poet, playwright and literary critic.
He was born in the village of Kalbu in Kehtna parish, Harjumaa county, the son of a farmer. He graduated in 1930 from Tallinn Teachers’ Seminary. Until 1937 he was a teacher, and from 1938 to 1940 edited the journal Meie Noorus (‘Our Youth’). During the Second World War he was behind the lines in the Soviet Union. He was a member of the Writers’ Union from 1943. From 1948 to 1949 he was chief editor at the Ilukirjandus ja Kunst (‘Fiction and Art’) publishing house. Until 1958 he served in leading cultural posts (head of the State Cinema Centre, director of the Estonia Theatre, editor of the journal Teater ja Muusika (Theatre and Music). From 1962 to 1969 he was the poetry consultant of the Writers’ Union. His brother was the teacher, promoter of children’s literature and translator Jaan Rummo; his children were the writer Paul-Eerik Rummo, a classic poet of the generation of the sixties, the children’s writer Mall Johanson and the theatre scholar Lea Tormis.
In the thirties Rummo wrote plays for children and young people, later poetry, opera libretti, works on current affairs and literary scholarship. His first poetry collection, Võitlev kodumaa (‘The Fighting Homeland’, 1946) is a compilation of anti-fascist poetry from the wartime. As a poet he reached maturity with the collection Veerev kivi (‘Rolling Stone’, 1955). He has produced selections of his poetry and long poems, as well as three collections of literary criticism. His critical texts reveal a ruminative, balanced approach and a striving for objectivity.
Rummo compiled the influential anthology Eesti luule (‘Estonian Poetry’, 1967) and several other anthologies.
L. P. (Translated by C. M.)
Books in Estonian
Poetry
Võitlev kodumaa: värssdokumente 1941–1945. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946. 61 lk.
Rahva võim: luuletusi ja laule 1946–1950. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950. 60 lk.
Katkukülvajad: valik satiirilisi värsse 1942–1952. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952. 51 lk.
Volga–Don: kirjad esimeselt kommunismi suurehituselt: luuletused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953. 48 lk.
Kiri Tallinnast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955. 40 lk.
Veerev kivi: luuletusi 1951–1954. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955. 103 lk.
Pidupäeva proloog. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, 1960. 15 lk.
Proloog ja poeemid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. 79 lk.
Jaak ja taat: jalutuskäik järglasega: poeem. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, 1965. 20 lk.
Katkenud lõng: värsivalimik. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 119 lk.
Alfred ja Anna: poeem kommentaaridega. Tallinn: Eesti Raamat, 1975. 67 lk.
Matkalaul: luuletused ja poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1979. 61 lk.
Paul Rummo. Koostanud Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 95 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Plays
Jõuluüllatus: jõulumäng kolmes pildis. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1935. 40 lk.
Lõunatuule eksirännak: kolm vaatust jõuluseiklusi, tantse ja laule. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936. 41 lk.
Tee ellu: noorsoonäidend kolmes vaatuses vahemängudega. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936. 54 lk.
Linnuse saladus: noorsoonäidend kolmes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1938. 47 lk.
Pruun katk: näidend kolmes vaatuses, seitsmes pildis. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943. 63 lk.
Mahtra sõda: dramatiseering kuues pildis. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945. 84 lk.
Võitluse tee: pilte Eesti elust vabaõhunäidendina. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950. 104 lk.
Libretti
Tasuleegid: ooper kolmes vaatuses, viies pildis. Muusika Eugen Kapp, tekst Paul Rummo. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945. 48 lk.
Vabaduse laulik: libreto Eugen Kapi ooperile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950. 77 lk.
Children’s stories
Tee ellu: jutt algkoolilõpetajaile. Tallinn: Eesti Noorsotsialistlik Liit, 1932. 15 lk.
Käskjalg Kalle: noorsoojutt Jüriöö ülestõusu päevist. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943. 23 lk.
Linnuse saladus: kaks seiklusmaigulist juttu. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 49 lk.
Criticism
Turistina seitsmendas suurriigis: valimik publitsistikat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. 412 lk.
Henrik Visnapuu kolme isamaalaulu jälgedel. Tallinn: 1966. 13 lk.
Mitme laulu lood: uurimusi, kõnesid, mälestusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1969. 208 lk.
Kirjatähe kammitsas: kirjandus- ja kultuuriloolisi uurimusi, esseid, kõnesid. Tallinn: Eesti Raamat, 1977. 336 lk.
Ühe laulu lugu: laulu „Mu isamaa on minu arm“ tekkeloost. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 60 lk.
Travelogue
Kodumaal rännates: lühipalu ajalehest „Kodumaa“. Tallinn: Kodumaa, 1970. 136 lk.
