Gustav Wulff-Õis

Gustav Wulff (ps G. Õis, G. Õ.; 1. I 1865/20. XII 1864 – 9. I 1946) oli luuletaja, luuletuse „Ööpikule“ („Õrn ööbik, kuhu tõttad sa“) autor.

Sündis Lõuna-Tartumaal, õppis Maaritsa apostelliku õigeusu kihelkonna- ja Tartu Jüri kiriku koolis, aastatel 1880-1884 Tartu venekeelses õpetajate seminaris, töötas õpetajana Puhjas, oli Amblas koduõpetaja, aastatel 1894-1937 Vana-Otepää vallasekretär. Tegi kaastöid ajalehtedele-ajakirjadele, oli tegev mitmete seltside juures, sh Põllumeeste Seltsi esimees 1904-1910. Eesti karskusliidu auliige. Vana-Otepää valla aukodanik (1937). Elu lõpuaastad veetis Otepääl Nüpli külas Lõhmuse talus, kus ka suri. Maetud Otepää uuele kalmistule.

Ilukirjanduslike katsetustega alustas seminaris õppides, saades innustust sealselt eesti keele õpetajalt Mihkel Veskelt. Esimesed luuletused ilmusid Sakalas 1882. aastal. Seminariõpingute ajal ilmus Eesti Postimehe Muusiku lisalehes 1883. aastal ka tema kõige tuntum luuletus „Ööpikule“ („Õrn ööbik, kuhu tõttad sa“), millest kaasseminaristi Karl Rammi viisistatuna sai populaarne ja ärkamisaegset vaimu kandev laul. Peamiselt kirjutas isamaa- armastus- ja loodusteemalist 19. sajandi lõpu tundelises laadis luulet, mis ilmus ajakirjanduses ning kogumikes.

Tõlkis saksa ja vene luulet, näiteks H. Heine, J. W. Goethe, I. Krõlov, A. Puškin jt.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Gustav Wulff-Õie kohta
R. Põldmäe, Gustav Wulff-Õis – „Õrna ööbiku“ autor. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1965, 24 lk. [2. trükk: 1973.]
R.-H. Mikelsaar, Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?. Tartu: R.-H. Mikelsaar, 2014, 248 lk.