Vaapo Vaher

Vaapo Vaher (27. I 1945 – 17. III 2024) oli kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja.

Vaher sündis Tallinnas. Ta õppis kaks esimest kooliaastat Tallinnas. 1954. aastal siirdus perekond Hiiumaale, kus Vaher lõpetas Kärdla Keskkooli. Edasises elus elas Vaher vaheldumisi Tallinnas ja Hiiumaal. Aastatel 1965–1968 õppis ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis arhitektuuri, õpingud jäid pooleli. Vaher töötas laadijana, puusepana, maalrina, teetöölisena. Aastatel 1974–1976 oli ta Hiiumaa Keskraamatukogus vanembibliograaf, aastatel 1976–1978 ajalehe Nõukogude Hiiumaa keelekorrektor. Järgnes ajakirjanikutöö Tallinnas, aastatel 1979–1982 ajalehe Õhtuleht korrespondendina, aastatel 1982–1985 ajakirja Pikker vanemtoimetajana, aastatel 1992–1996 ajalehe Eesti Aeg ja aastatel 1996–1999 ajakirja Luup kultuuritoimetajana. Hiljem oli vabakutseline literaat.

Vaher avaldas sadu artikleid, uurimusi, esseid. Lisaks eesti kirjandusele köitis Vaherit vene kirjandus ja kultuur laiemalt. Tema luulet on ilmunud koguteoses „Noori autoreid 77“, „Eesti murdeluuleantoloogias“, ajakirjades Looming ja Noorus ning ajalehtedes. Ta kirjutas lastejutte ja lasteluulet, filmistsenaariumi „Klaaside taga“, kuuldemänge, laulutekstid Valter Ojakääru operettidele „Maskeraad Ungrus“ ja „Winnetou“, hiiumurdelisi laulumänge (helilooja Arved Haug) ja muud. Vaheri luulet on tõlgitud vene, inglise ja valgevene, tema esseistikat vene, soome ja saksa keelde.

2019. aastal ilmus Vaapo Vaherilt mahukas kaheköiteline teos „Hiiumaa kirjanduse lugu. Esseid ja uurimusi“. Raamat pakub informatsiooni kirjanike kohta, kellel on olnud Hiiumaaga isikupäraseid suhteid, mis kajastuvad nende loomingus ja elukäigus. Niisuguste kirjanike hulka kuuluvad näiteks Villem Ridala, Aino Kallas, Marie Under, Artur Adson, Ernst Enno, Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Jaan Kross, Mats Traat, Paul-Eerik Rummo, Rein Saluri, Tõnu Õnnepalu ja paljud teised.

Vaapo Vaher oli Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1995. aastast, samuti Eesti Kirjanduse Seltsi liige.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Esseed, artiklid, uurimused
Surmakuul & seemnepurse. Tallinn: Eesti–Kambodža Sõprusühing & Juku-Kalle Raid, 2002. 528 lk.
Kokaiin Balti jaama turult: miniatuure vene kultuurist. Tallinn: Sirp, 2003. 223 lk.
Imelaps, kellest ei saanud geeniust: esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 463 lk.
Kino on saatan, kes imeb su rinda: vene kino katekismus. Tallinn: Pegasus, 2009. 327 lk.
Jalgpall hingede öös: vutist eesti kultuuriloos. Tallinn: Pegasus, 2010. 256 lk.
Vampiiride tants: esseed ja ütlemised. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 430 lk.
Hiiumaa kirjanduse lugu. 1. Esseid ja uurimusi. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital, 2019. 848 lk.
Hiiumaa kirjanduse lugu. 2. Esseid ja uurimusi. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital, 2019. 928 lk.