Urmas Vadi

Urmas Vadi (s. 28. II 1977) on kirjanik, raadioajakirjanik, stsenarist ja teatrilavastaja.

Vadi sündis ja õppis Tartus ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis raadiorežiid. Töötanud toimetajana Eesti Raadios, olnud Vikerraadios mitme kirjandus- ja kultuurisaate autor, toimetaja ja saatejuht. Olnud Tartu Noorte Autorite Koondise (1997-2003) liige. Eesti Kirjanike Liidu liige 2004. aastast.

Kirjandusväljal on Vadi tegutsenud 1990. aastate keskpaigast. Esikraamat, omakirjastuslik lühiproosakogu „Kui klosetist kerkib kloaak“, ilmus 1996. aastal. 2011. aastal pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ eest, mis on 2014. aastal ilmunud ka samanimelises kogumikus, mis paistab silma Vadile iseloomuliku reaalsuse ja fiktsiooni kombinatsiooniga, mängides tegelikkuse ja fantastika piiridel. Olulisena läbib kogumikku surmatemaatika. Nii selles kui teisteski teostes leiab Urmas Vadi nimelise tegelase, kelle kõrval esineb terve rida reaalseid isikuid, kes vadilikus kummastavas maailmas tegutsevad. Nii näiteks tegutseb kogumiku mitmes novellis Vadi kunagine õpetaja näitleja Rudolf Allabert, kellest on valminud ka Tartu Uues Teatris 2012. aastal esietendunud „Rudolf Allaberdi testament“, mis kuulub Vadi isikulooliste näidendite triloogiasse ühes lavateostega „Peeter Volkonski viimane suudlus“ (2010, pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia) ja „Rein Pakk otsib naist!“ (2011, mõlemad lavastati Tartus Genialistide klubis). Olulise positsiooni ongi Vadi omandanud näitekirjaniku ja lavastajana, paistes silma ajalooliste isikute lavale toojana.

Lühiproosakogu „Elu mõttetusest“ (2019), mille tegevustik toimub Pettunud Inimeste külas, pakub läbilõiget tänapäeva Eesti tavaliste inimeste elu-olust, mida minategelane kroonikalikult üles tähendab. Ka kogu „Hing maanteeserval“ (2021) pakub sissevaadet igapäevaellu, millesse ühel hetkel lõikab sisse vadilik kummastavus. Autorile omast huumorit kasutades leiavad käsitlemist mitmesugused teemad mälust ja suhetest kriitikani.

Siugja Sulepea auhinna võitnud romaani „Kirjad tädi Annele“ (2010) keskmes on Urmas Vadi nimeline kirjanik, kes kirjutab oma romaani kirjutamise katsetest ja kirjanik olemisest Anne-nimelisele tädile, lisades igale kirjale ka katkeid romaanist või muudest tekstidest, mis romaani kirjutamist on takistanud. Ka romaanist „Tagasi Eestisse“ (2012) leiab Vadi-nimelise tegelase, kes hakkab kirja panema Johni-nimelise tegelase lugu. Sellega kõrvuti jookseb väliseesti kirjaniku Kaupo Männiste ülipatriootlik ja -rahvuslik romaan „Vabaduse sõdur“. Groteski, süžeelisi uperpalle, reaalsuse ja fiktsiooni segu ning kirjanduslikku mängu pakkuv romaan vaeb muuhulgas eestluse ja identiteediga seotud küsimusi. Romaani eest pälvis Vadi Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ja Juhan Liivi muuseumis Alatskivil toimuval kirjandusfestivalil välja antava aasta kirjaniku tiitli (2013).

Samanimelisel näidendil põhinev romaan „Ballettmeister“ (2019) keskendub Eesti Vabariigi pöördelistele 1940. aastatele ja president Kontantin Pätsi saatusele, keda lähevad vabastama rahvatantsijaiks maskeerunud mehed. Mitmekihiline, koomiliste ja muinasjutulike seikadega romaan pakub vadiliku fantastikaga segatud alternatiivse sissevaate Eesti ajalukku. Romaan pälvis Virumaa kirjandusauhinna (2020). Romaan „Kuu teine pool” (2023) pälvis taas Aasta Kirjaniku auhinna.

Raadioajakirjanikuna on Urmas Vadi populaarne ja produktiivne kultuuri ja kirjanduse käsitleja. Ta on toimetanud Vikerraadio kultuurisaateid „Kultuurikaja”, „Inemise sisu”, „Töövari” ja „Suveöö” ning kirjandussaateid „Litter”, „Litter. Lapsepõlv ja kirjandus”, “Keda sina viimati lugesid?” ja „Kohustuslik kirjandus”.

Vadi lisaks ülalmainitud auhindadele pälvinud ka Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlusel esimese preemia lastenäidendiga „Varasta veel võõraid karusid“ (1999), ergutuspreemiad „Kadunud kosmoses“ (2003) ja „Balletmeister ja neli rahvavaenlast“ (2007) eest, Eesti Televisiooni stsenaristi aastapreemia „Kohtumine tundmatuga“ (2005), Tartu Kultuurikandja aunimetuse (2008 ja 2012), Eesti Teatriliidu algupärase dramaturgia auhinna „Ballettmeistri“ eest (2010), Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia (2010), Friedebert Tuglase novelliauhinna „Auhinna“ (2017) eest. Vadi on ka saanud Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi väljaantava Klassiku Sõbra tiitli (2021), stipendiumi „Ela ja sära“ (2015) ja valitud kirjanikupalga saajaks (2019-2021).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kirjad tädi Annele. Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2010, 240 lk [2. tr 2018]
Tagasi Eestisse. Pärnu-Saarde: Jumalikud Ilmutused, 2012, 279 lk [järgmised trükid: 2013, 2018]
Neverland: romaan inimestevahelistest suhetest. Tartumaa: Kolm Tarka, 2017, 347 lk
Balletmeister. Loomingu Raamatukogu nr 6-9. Tallinn: Kultuurileht, 2019, 193 lk. [2. trükk: 2026.]
Kuu teine pool. Tallinn: Kolm Elu, 2023, 208 lk.

Lühiproosa
Kui klosetist kerkib kloaak. Tartu: U. Vadi, 1996, 32 lk
Suur sekund. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 1999, 59 lk
Unetute ralli. Tallinn: Tuum, 2002, 99 lk
Kuidas me kõik reas niimoodi läheme. Tallinn: Tuum, 2014, 231 lk
Elu mõttetusest. Tartu: Kolm Tarka, 2019, 172 lk
Hing maanteeserval. Tartu: Kolm Tarka, 2021, 209 lk

Näidendid
Lendav laev: kahevaatuseline näidend vene muinasjuttude alusel. Tallinn: U. Vadi, 2000, 95 lk
Kohtume trompetis! Elvis oli kapis!. Loomingu Raamatukogu nr 28. Tallinn: Kultuurileht, 2005, 94 lk
Kohtumine tundmatuga. Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2008, 311 lk
Peeter Volkonski viimane suudlus. Tartu: Tartu Uus Teater, 2011, 59 lk
Rein Pakk otsib naist!. Tartu: Tartu Uus Teater, 2012, 68 lk
Rudolf Allaberdi testament. Tartu: Tartu Uus Teater, 2012, 51 lk
Millest tekivad triibud? Tallinn: Eesti Draamateater, 2020, 112 lk
Tund enne päikesetõusu. Tallinn: Eesti Draamateater, 2022, 134 lk
Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!. Tartu: Kolm Tarka, 2025, 358 lk. [Isikuloolised näidendid.]

Varia
Tartu Vaimu saladus!: eeltöö täispikale kunstilisele filmile. Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2012, 28 lk