
Lauri Vahtre (sünd. 22. III 1960)on poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.
Vahtre sündis Tartus ülikooli ajalooprofessor Sulev Vahtre pojana. Ta lõpetas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal. Aastatel 1983–1985 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris ja kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest. Aastatel 1988–1992 oli ta vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989–1992 töötas ta vanemõpetajana Tartu Ülikoolis. 1992. aastal valiti Vahtre erakonna Isamaa nimekirjas Riigikokku. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi järgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2011. aastast alates töötas Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõunikuna. Aastatel 2015–2020 töötas Lauri Vahtre Eesti Sõjamuuseumis.
Lauri Vahtre sulest on ilmunud rohkelt ajalooõpikuid. Vahtre õpikuid iseloomustab ladus ja kaasahaarav stiil. Ta on kirjutanud ajaloouurimusi, populaarteaduslikke raamatuid ajaloo teemal ja ajaloofilosoofilist esseistikat.
Vahtre on mitme ilukirjandusliku teose autor.
Romaan „Sõnum” ilmus 2008. aastal Peter Morgeni varjunime all. Romaan on mitmekihiline. Põhilisi tegevusliine lahutab kaks tuhat aastat. Tänapäevane tegevus toimub Strasbourgis Euroopa Parlamentaarse Assamblee istungjärgu ajal 1990. aastate lõpul või 21. sajandi esimestel aastatel. Teise mõõtme pakuvad raamatule Jeesuse ja tema jüngrite rännakud Uue Testamendi aegses Palestiinas. 2010. aastal avaldatud „Torm“ on põnevus- või hoiatusromaan, mille peategelasest eestlane Adam satub CIA kaastöölisena Kuubale dissidente nõustama, elab üle sajandi tormi ning leiab ennast seejärel katastroofijärgses düstoopias.
Lauri Vahtrelt on ilmunud kaks luulekogu: „Lihtsalt üks pihlakas“ ja „Ilus valge ratsu“ (mõlemad 2012). Vahtre luuletused on üldiselt kirjutatud proosalähedases, kuid seesmiselt pingestatud tundelaenguga vabavärsis. Ta on kirjutanud mitu näidendit („Olle Terve hansatuultes“, „Muna EÜE“, „Vihterpalu valss“, „Teekond valguse riiki“, „Varjutants“, „Minust jäävad vaid laulud“ (koos Mart Laariga) jt). Ta on Eesti Televisiooni seriaali „Tuulepealne maa“ kaasstsenarist ning Eestis 1924. aastal toimunud kommunistide riigipöördekatset käsitleva filmi „Detsembrikuumus“ esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.
1989. aastal pälvis Vahtre Virumaa kirjandusauhinna koos Mart Laari ja Heiki Valguga kirjutatud ajalooraamatu „Kodu lugu“ eest. 2001. aastal autasustati teda Riigivapi III klassi teenetemärgiga. 2009. aastal võitis Lauri Vahtre näidend „See toru seal laes“ Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse eripreemia.
Lauri Vahtre on tõlkinud inglise keelest arvukalt romaane ja populaarteaduslikke ajalooraamatuid.
L. P.
Romaanid
Sõnum. Peter Morgen. Tallinn: Varrak, 2008. 254 lk.
Torm. Tallinn: Varrak, 2010. 355 lk.
Luule
Ilus valge ratsu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 92 lk.
Lihtsalt üks pihlakas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 96 lk.
Stsenaariumid
Mihkel Ulman, Lauri Vahtre, Tuulepealne maa. Tallinn: Tammerraamat, 2009. 399 lk.
Mihkel Ulman, Lauri Vahtre, Ei ole sõda noorele meestele: Tuulepealne maa. Tallinn: Tammerraamat, 2014. 143 lk. [Telesarja “Tuulepealne maa” 13. jao filmiraamat.]
Ajalugu ja esseed
Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk, Kodu lugu. 1. osa. Tallinn: Perioodika, 1989. 110 lk. [Eesti ajaloost.]
Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk, Kodu lugu. 2. osa. Tallinn: Perioodika, 1989. 109 lk. [Eesti ajaloost.]
Eestlase aeg: uurimus eesti rahvapärast ajaarvamise ajaloost. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1991. 151 lk.
Maarahva tähtraamat. Tallinn: Mix, 1991. 48 lk.
Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, 1993. 182 lk.
Euroopa – päästepaat või uppuv laev? Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. 64 lk. [Lääne tsivilisatsiooni minevikust, olevikust ja tulevikust.]
Vabanemine. Eesti 1987–1992. Tallinn: IM Meedia, 1996. 144 lk.
Teine lugemine: artiklivalimik. Tallinn: Virgela, 1998. 203 lk.
Meenutusi kadunud maailmast ehk Keskkoolist, ülikoolist, matkadest, malevast, väljakaevamisest ja muust aastail 1975–1984. Tallinn: Avita, 1999. 226 lk.
Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid, eluase ja muu. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002. 141 lk.
Suur pettumus ehk Inimene, ühiskond ja inimõigused. Tallinn: Varrak, 2002. 221 lk.
Eesti Advokatuuri ajalugu 1919–1994. Tallinn: Ilo, 2005. 394 lk.
Eesti rahva lugu. Tallinn: Ilo, 2005. 270 lk.
Ajaloo pööripäevad. Tallinn: Tammerraamat, 2006. 255 lk.
Absurdi impeerium. Tallinn: Tammerraamat, 2007. 208 lk.
Eesti notariaadi ajalugu 1918–2003. Tallinn: Juura, 2008. 270 lk.
Eesti mees küsimustes ja vastustes. Eesti naine küsimustes ja vastustes. Tallinn: Koolibri, 2009. 121 lk.
Eesti saatusehetked Eesti ajaloo kümme käänukohta üheksa kirjaniku ja ühe ajaloolase pilgu läbi. Tallinn: Varrak, 2010. 235 lk.
Meie suured tegijad: Eesti lapse raamat. Tartu: Hermes, 2011. 48 lk.
Eestlane seest ja väljast. Tallinn: Pilgrim, 2016. 167 lk.
Suur pettumus ehk Humanismi kriis. Tallinn: SE&JS, 2016. 231 lk.
Anu Kannike, Lauri Vahtre, Eesti eluolu 100 aastat. Tallinn: Post Factum, 2018. 220 lk.
Lilleliseid märkuseid fantasööritsevast vaalaskitsest: uitamisi eesti keele rägastikes. Tallinn: EKSA, 2025, 205 lk.
Õpikud
Heiki Raudla, Lauri Vahtre, Ühiskonnaõpetus põhikoolile. II osa. Tallinn: Avita, 2003. 134 lk.
Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Ilo, 2004. 334 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Lähiajalugu gümnaasiumile. I. Tallinn: Avita, 2006. 159 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Lähiajalugu gümnaasiumile. II. Tallinn: Avita, 2007. 182 lk.
Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. Tallinn: Ilo, 2010. 287 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Eesti ajaloo lugemik gümnaasiumile. Tallinn: Maurus Kirjastus, 2012. 320 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Eesti ajalugu gümnaasiumile I. Tallinn: Maurus Kirjastus, 2013. 208 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Eesti ajalugu gümnaasiumile II. Tallinn: Maurus Kirjastus, 2013. 216 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Üldajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Maurus, 2013. 264 lk.
Mart Nutt, Lauri Vahtre, Lähiajalugu. Gümnaasiumiõpik. 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm. III. Tallinn: Maurus, 2014. 216 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Lähiajalugu. Õpik gümnaasiumile: uus õppekava. Tallinn: Avita, 2014. 198 lk. [20. sajandi algusest II maailmasõja lõpuni.]
Lauri Vahtre, Ardi Siilaberg, Mart Laar, Üldajaloo lugemik. Tallinn: Maurus, 2014. 232 lk.