Berk Vaher

Berk Vaher (s. 30.06.1975) on kirjanik ja kriitik.

Vaher sündis Kohtla-Järvel. Ta on õppinud Viljandis ja inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Magistrikraadi omandas Vaher Suurbritannia Warwicki ülikoolist, magistritöö käsitles briti subkultuure. Vaher on olnud Tartu Ülikooli õppejõud. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige 2002. aastast; aastatel 2005-2011, 2014-2025 oli EKL Tartu osakonna esimees. Ta kuulub rühmitusse Erakkond. Pälvinud Tartu Kultuurikandja aunimetuse (2003, 2005), Juri Lotmani stipendiumi (2008) ja Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna (2017).

Vaher tuli kirjandusse 1990. aastate teisel poolel, debüütraamat, lühiproosakogu „Pilved asfaldile“ ilmus 2000. aastal, paistes silma meeleolude ja seisundite kaunisõnaliste kirjelduste ning kujundite küllusega. Vaherile iseloomulikult on sündmustik tagaplaanil, olulisel kohal on unenäod, intellektuaalsed ja rikkalikud mängud tekstiga ja tekstidega. Näiteks kogu „Kaval kuuldavus“ (2001) on kompleksne näide inter- ja metatekstuaalsetest seostest, millele lisanduvad mängud kirjamärkide ja tekstiformaadiga. Novellikogus „Sekeldaja päevad“ (2004) on autor ära tuntav mitme loo peategelasena, teemad on valdavalt intellektuaalset laadi. Vaheri teosed on kavakindlalt läbikomponeeritud. Postmodernistlike keele-, sõna-, kujundi- ja tähendusmängude ilmekaks näiteks on romaan „Lugulaul“ (2002), mis autorile omaselt eeldab samavõrra erudeeritud lugejat. Proosaraamatutes leidub värsistatud tekste, eraldi luulekogu „Silmanurga taga“ (2018) on kantud samuti intellektuaalsetest ja intertekstuaalsetest mängudest keele, tekstide ja tähendustega.

Kirjanduskriitilisi ja kirjandust mõtestavaid artikleid koondab Vaheri „Sõnastamatu lend sõnades“ (2014), kus kesksel kohal on Valdur Mikita, Mehis Heinsaare, Ervin Õunapuu ja Nikolai Baturini käsitlused.

Berk Vaher on olnud üks aktiivsemaid eksperimentaalkultuuri edendajaid Eestis. Ta asutas 2002. aastal avangard-ajakirja Vihik ning 2004. aastal eksperimentaalse kultuuri festivali Eclectica. Ta on teinud raadiosaateid (nt kirjandussaade Spiikker), olnud kirjandusfestivali PrimaVista üks algatajaid, kirjutanud muusikast ja tegutsenud DJna. Selle suuna näiteks on ka raamat „Müümata naer“ (2006) vestlustest laulja ja muusiku Tõnis Mägiga. Vaher oli ka oli Tartu kui 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna loomenõukogu liige.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Lugulaul. Tartu: Erakkond, 2002, 383 lk

Luule
Kaval kuuldavus: luuletused ja lühijutud. Tallinn: Erakkond, 2001, 106 lk
Silmanurga taga. Tartu: Elusamus, 2018, 54 lk
Tantsuks mängib elu. Tallinn: Tuum, 2026, 52 lk.

Lühiproosa
Pilved asfaldile: jutte ja muidujutte 1993-1999. Tartu: Erakkond, 2000, 105 lk
Kaval kuuldavus: luuletused ja lühijutud. Tallinn: Erakkond, 2001, 106 lk
Sekeldaja päevad: novellid. Tallinn: Tuum, 2004, 136 lk

Esseed ja artiklid
Sõnastamatu lend sõnades: kirjutisi kirjandusest. I. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 310 lk

Varia
Tõnis Mägi, Berk Vaher, Müümata naer. Tallinn: Ilo, 2006, 208 lk