Aidi Vallik

Aidi Vallik (11. V 1971) on eesti kirjanik ja stsenarist, kes on tuntud peamiselt laste- ja noorteraamatute autorina, kuid on avaldanud ka luulekogusid nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Vallik sündis Lääne maakonnas Palivere alevikus. Aastatel 1978–1979 õppis Palivere algkoolis, 1979–1986 Taebla Keskkoolis, 1986–1988 Tartu Kunstikoolis, 1990–1991 Haapsalu Õhtukoolis. 1996 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas kunstnik-kujundajana ja raamatukoguhoidjana Haapsalus, 1996–2004 oli õpetaja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates 2004. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Oma raamatute kirjastamiseks asutas Vallik MTÜ Lugu-Loo. Ta räägib aktiivselt ja missioonitundeliselt kaasa Eesti hariduselu teemadel ja on oodatud külaline koolides. Ta on pälvinud mitmeid laste- ja noortekirjanduse preemiaid.

Esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses 1989. aastal. ATSi pseudonüümi all avaldas kolm esimest luulekogu: „Ärge pange tähele” (1990), „Videvikus lepatriinulend” (1996) ja „Mina ja Käthe Kollowitz” (2000). Varane, vormilt vabavärsiline luule on tulvil nooruslikku trotsi ja maailmavalu, identiteediotsinguid ja eneseleidmisi. Seni viimane täiskasvanute luulekogu „Ristsõna” (2001) ilmus juba autori enda nime all.

Lugejate ja kriitikute tunnustuse pälvis tema esimene noorteromaan „Kuidas elad, Ann?“ (2001), mis võitis nooorsoojuttude võistlusel peapreemia. Raamat kuulub koolide õppekavasse ja kirjandusõpikute valikusse, see on tõlgitud soome, läti ja leedu keelde. Anni-lugude triloogiasse kuuluvad veel romaanid „Mis teha, Ann?” (2002) ja „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007). Mitmeid süžeeliine ja eri vaatepunkte ühendavates teostes käsitleb autor realistlikult murdeealiste probleeme: suhteid eakaaslaste ja vanematega, kokkupuuteid meelemürkidega, keerukaid identiteediotsinguid ja koolielu probleeme. Triloogia kolmanda osa ainetel kirjutas Vallik koos Peeter Sauteriga filmistsenaariumi „Kuhu põgenevad hinged“ (2007, rež Rainer Sarnet).

Noorematele lugejatele on Vallik kirjutanud nii seikluslikke fantaasialugusid („Koletise lugu”, 2005; „Narkohollo ehk Florose vabastamine”, 2006) kui ka realistlikke loomajutte („Pints ja Tutsik”, I 2008, II 2009, III 2025). Käsitledes tõsiseid ühiskondlikke probleeme, nagu koolikiusamine, uimastite ahvatlus, vanemate tööhullus ja lapse üksindus, on autori lähenemisviis siiski optimistlik ja humoorikas. Pisematele lastele on adresseeritud „Roosi ja emme” (2013) ning vähese tekstiga pildiraamatud „Minu jalad” (2010), „Lumehelbe töö” (2014) ja „Parimad palad” (2015). Südamlikult naljakas lastejutt „Unekoer” (2006) loob pildi loomakesest, kes armastab üle kõige magada inimeste voodites.

Vallik on kirjutanud ka mängulist ja lustlikku lasteluulet, mis paistab silma vormilise mitmekülgsuse ja temaatilise laiahaardelisusega. Tema luuletused kujutavad laste ja täiskasvanute tavalist, kuid samas nii mitmekesist ja imepärast maailma. Lihtsates ja lustlikes värssides kohtab fantaasiat, absurdi ja sõnamängu. Värssjutu vormis „Mannikese lugu” (2010), mis sai Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisema ja üllatavama lasteraamatu eest, annab edasi lustaka ja armastusest tulvil loo metsa eksitatud väikesest tüdrukust ja tema päästmisest. Kahel korral on Vallikule omistatud K. E. Söödi lasteluuleauhind.

Aimeraamat „Laste oma Eesti” (2015) pakub mängulise ülevaate Eesti ajaloost ja geograafiast ning püüab mõtestada eestlaste olemust. Vallik on töötanud veel toimetajana, koostanud kirjandusõpikuid, kirjutanud kuuldemänge, lastenäidendeid ja stsenaariume telesaadetele ja filmidele, peale selle on ta avaldanud mitmeid päevakajalisi arvamusartikleid. Tähelepanu on pälvinud Polygoni teatri lavastus „Kõik normaalsed inimesed” (2017, kirjutatud koos Piret Jaaksiga, lav Tamur Tohver). Oma stsenaariumi eest Jaak Kilmi filmile „Tagurpidi torn” (2022) võitis Vallik Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Noorteromaanid
Kuidas elad, Ann?. Tallinn: Tänapäev, 2001, 175 lk. [Järgnevad trükid: ‘Kuidas elad, Ann? Mis teha, Ann?’, Tallinn: Tänapäev, 2003, 310 lk; Tallinn: Tänapäev, 2008, 201 lk; Tallinn: Lugu-Loo, 2018, 199 lk.]
Mis teha, Ann?. Tallinn: Tänapäev, 2002, 133 lk. [Järgnevad trükid: ‘Kuidas elad, Ann? Mis teha, Ann?’, Tallinn: Tänapäev, 2003, 310 lk; Tallinn: Tänapäev, 2008, 154 lk; Tallinn: Lugu-Loo, 2018, 143 lk.]
Mis sinuga juhtus, Ann?. Tallinn: Tänapäev, 2007, 246 lk.

Lastelood
Koletise lugu. Tallinn: Lugu-Loo, 2005, 39 lk.
Narkohollo ehk Florose vabastamine. Tallinn: Lugu-Loo, 2006, 159 lk.
Unekoer. Tallinn: Lugu-Loo, 2006, 47 lk.
Pints ja Tutsik. I osa. Tallinn: Lugu-Loo, 2008, 110 lk; II osa. Tallinn: Lugu-Loo, 2009, 118 lk.
Ilmaveski terakesed. Tartu: Tartu Erahariduse Edendamise Selts, 2010, 23 lk.
Minu jalad. Tallinn: Lugu-Loo, 2010, 36 lk.
Roosi ja Emme. Tallinn: Lugu-Loo, 2013, 45 lk.
Lumehelbe töö. Tallinn: Päike ja Pilv, 2014, 26 lk.
Paremad palad. Tallinn: Päike ja Pilv, 2015, 27 lk.
Laste oma Eesti. Tallinn: Päike ja Pilv, 2015, 71 lk.
Minu käed. Tallinn: Lugu-Loo, 2018, 45 lk.
Minna ja hernetont. Tallinn: Päike ja Pilv, 2018, 26 lk.
Seebu maailm. Tallinn: Lugu-Loo, 2019, 48 lk.
Minu kõht. Haapsalu: Lugu-Loo, 2019, 24 lk.
Minu pea: [arendav pildiraamat väikelastele]. Oomiste: Lugu-Loo, 2019, 45 lk.
Imelood. Haapsalu: Lugu-Loo, 2020, 24 lk.
Kade päkapikk ja väike jõuluingel: kuus jõulujuttu. Oomiste: Lugu-Loo, 2021, 77 lk.
Meie tänavas. Haapsalu: Lugu-Loo, 2022, 28 lk.
Tark ei torma tänaval. Tallinn: Transpordiamet, 2022, 27 lk.
Tädi Klaara maja. Haapsalu: Lugu-Loo, 2022, 32 lk.
Lendoravate mõnusas metsas. Haapsalu: Lugu-Loo, 2023, 31 lk.
Pints ja Tutsik. Kolmas raamat. Haapsalu: Lugu-Loo, 2025, 88 lk.

Lasteluule
Tirtsti ja Turtsti. Tallinn TEA Kirjastus, 2007, 59 lk.
Mannikese lugu. Tallinn: Lugu-Loo, 2010, 23 lk.
Mina, kana, lehm ja kratt. Tallinn: Lugu-Loo, 2010, 83 lk.
Imelised inimesed. Tallinn: Lugu-Loo, 2016, 51 lk.
Kust said? Luulelood loomadest. Tallinn: Lugu-Loo, 2018, 55 lk.
Unelauluraamat. Haapsalu: Lugu-Loo, 2020, 40 lk.

Luule
ATS, Ärge pange tähele. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 56 lk.
ATS, Videvikus lepatriinumäng. Haapsalu: Kuus, 1996, 58 lk.
ATS, Mina ja Käthe Kollowitz. Tallinn: K.Kuus, 2000, 73 lk.
Ristsõna. Tallinn: Tuum, 2001, 78 lk.

Proosa
Minu Haapsalu: mere ja muinasjuttude linn. Tartu: Petrone Print, 2020, 280 lk.