Jaan Undusk

Jaan Undusk (s. 14. XI 1958) on kirjandusteadlane, prosaist ja näitekirjanik.

Undusk sündis Otepääl, õppis Tallinnas ja Tartus ning 1977-1982 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Kaitses filoloogiakandidaadi kraadi tööga „F. Tuglase osa eesti ilukirjandusliku stiili teooria arengus“ ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis 1986. Töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, olles selle direktor aastatel 2000-2025. Ta on olnud Maini-äärse Frankfurti Ülikooli ja Tallinna Ülikooli külalisõppejõud. Täiendanud end muuhulgas Viinis Institut für die Wissenschaften vom Menschen, Herderi instituudis Marburgis, Cambridge’i Ülikoolis, Viinis Austria ja Budapestis Ungari Teaduste Akadeemias, Pariisis École des Hautes Études en Sciences Sociales. Wellesto (aastast 1987), Eesti Goethe Seltsi (1988), Austria Germanistika Seltsi (1996), ICLA (1998) ja Kirjanike Liidu liige (1990). Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik humanitaarteaduste alal (2007). Kuulub mitme kolleegiumi, komisjoni ja nõukogu koosseisu.

Ilukirjandusliku debüüdi tegi luuletustega omakirjastuslikus almanahhis Salong I 1978. aastal, 1979 järgnes novell ajakirjas Looming. Tähelepanu, poleemikat ja Tuglase preemia pälvis novell „Sina, Tuglas“ (1986) ning ka tekstitihe esikromaan „Kuum. Lugu noorest armastusest“ (1990), mida seostatakse 1990. aastate alguse proosauuendusega. Teost iseloomustab külluslik keelekasutus, rikkalik täiendite, ümbersõnastamiste ja kujundite põiming. Olulisel kohal on intertekstuaalsus. Erootiliste allhoovustega romaanis on esiplaanil maailma, sealhulgas armastuse sõnastamine.

Lai geograafiline ja kultuuriline haare ning seoste ja tähenduste tekstitihe võrgustik iseloomustab ka Unduski reisikirja „Teekond Hispaania“ (2016) ning näidendeid: „Goodbye, Vienna“ (1999), “Quevedo” (2003), mis paigutub 17. sajandi Hispaaniasse, Mihhail Bulgakovile ning võimu ja vaimu suhetele keskenduv „Boulgakoff“ (2006) ja Jaan Krossi Siberi-kogemusele toetuv „Suur Siberimaa“ (2020).

Niisama nõtke sõnastaja ja mõtestaja kui ilukirjanduses on Undusk ka metakirjanduses. Kirjandusteoreetiku ja -loolasena asus Undusk areenile 1980. aastatel, olles tänaseks üks kaasaja olulisemaid ja laiahaardelisemaid mõtlejaid Eestis, kelle ampluaa ulatub keele- ja kirjandusteadusest, aja- ja kunstiloost teoloogia ja filosoofiani. Olulisel kohal on Unduski jaoks olnud F. Tuglase looming, aga ka (balti)saksa kirjandus ja kultuur ning selle suhted eesti kirjanduse ja kultuuriga. Tähelepanu on pälvinud käsitlused Eesti ajaloost läbi baltisaksa prisma. Eesti kultuuri on jälje jätnud Unduski keele ja tekstiloome tagamaadesse süüviv keelefilosoofiline tekstikogumik „Maagiline müstiline keel“ (1998).

Jaan Undusk on pälvinud teiste hulgas järgmised auhinnad:
– F. Tuglase novelliauhind 1987. aastal „Sina, Tuglas“ (1986) ja 2003. aastal „Armastus raamatu vastu“ (2002) eest
– Betti Alveri debüüdiauhind 1990 romaani „Kuum. Lugu noorest armastusest“ (1990) eest
– Viini Ülikooli rahvusvaheline J. G. v. Herderi auhind võrdleva kirjandusteaduse alal (1995)
– Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia 1996 (“Preestriaia pihtimus”, “Sissejuhatus Tuglase kriitikasse” ja “Kommentaarium Tuglase “Kogutud teoste” VII köitele”), 1998. („Maagiline müstiline keel“) ja 2017. aastal („Eesti kirjanike ilmavaatest“ (2016))
– Kirjanike Liidu esseeauhind (1997)
– Eesti Kultuurkapitali draamaauhind „Goodbye, Vienna“ eest (1999)
– Eesti Kultuurkapitali vabaauhind “Friedebert Tuglas. Valik proosat” (2009) koostamise eest – Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse auhind 2003. aastal „Quevedo“ eest ja 2005. aastal “Boulgakoffi” eest
– Eesti Teatriliidu algupärase dramaturgia aastaauhind „Boulgakoffi“ eest (2009)
– Firma Go Traveli auhind aasta parima reisiraamatu „Teekond Hispaania“ (2016) eest
– Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe III klassi teenetemärk (2001)
– Jaan Undusk on pälvinud ajakirjade Looming, Keel ja Kirjandus, Vikerkaar ja Akadeemia ning ajalehe Sirp aastaauhindu.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kuum. Lugu noorest armastusest. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 332 lk.
Kuum; Novelle; Vienna. Tallinn: Varrak, 2022, 614 lk.

Lühiproosa
Kuum; Novelle; Vienna. Tallinn: Varrak, 2022, 614 lk.

Näidendid
Quevedo. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2003, 135 lk.
Boulgakoff. Tallinn: Eesti Draamateater, 2008, 120 lk.
Suur Siberimaa. Tallinn: Eesti Draamateater, 2020, 164 lk.

Reisikirjad
Teekond Hispaania: üks luhtunud reisikiri. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2016, 139 lk.

Kirjanduskriitika
Realismi mõiste ümber: F. Tuglase “realism” ja sajandivahetuse kultuur. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1986, 84 lk.
Maagiline müstiline keel. Tallinn: Virgela, 1998, 348 lk.
Eesti kirjanike ilmavaatest. Tartu: Ilmamaa, 2016, 919 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]