Albert Uustulnd

Albert Uustulnd (6. XI 1925 – 9. VIII 1997) oli proosa- ja näitekirjanik.

Sündis Saaremaal, õppis Vättas ja Kuressaares ning hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas. Oli mobiliseeritud Saksa sõjaväkke, kust põgenes ning viibis Nõukogude vangilaagris. 1948 lõpetas Kuressaare keskkooli, 1954 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna. Töötas kalurina, ehitustööde juhatajana ning paljudel muudel ametikohtadel. Suri Kuressaares, maetud Kudjape kalmistule. Tema poeg on samuti Saaremaa rannarahva elu kujutav romaanikirjanik ja laevakapten Lembit Uustulnd (s. 1952).

Populaarse rahvakirjaniku loometee alguses on näidendid, 1948. aastal lavastati toonases Kingissepa keskkoolis „Sirtsu soo“, lühiproosat hakkas avaldama 1953. aastast. Suurema tuntuse saavutas rannaelu- ja kalurite teemaliste näidenditega (nt „Traalid udus“ (lav 1960), „Mere peremehed“ (lav 1961), „Vana paat“ (lav 1962), „Kaugused kutsuvad“ (lav 1967), „Neptuni pärijad“ (lav 1969), „Naistele mehed, meestele meri“ (lav 1980)). Paistab silma koloriitse tegelaste galerii, rahvaliku keelepruugi ning huumoriga. On kirjutanud ka mereteemalisi kuuldemänge.

Kandvama osa loomingust moodustavad romaanid, mis samuti keskenduvad põhiosas saare ja rannarahva elu-olule. Siingi kohtab asjatundlikku atmosfääri loomet ning värvikaid randlaste ja kalurite tüüpe. Suurem osakaal on sündmustikul, süvapsühholoogilisi sissevaateid pakub vähem. Kolhooside rajamise problemaatika kalurikülas on vaatluse all romaanis „Meri põleb“ (1969), nõukogudeaegset kalurite maailma ühes pead tõstva alkoholismi probleemiga kaardistab „Meri, mehed ja jumalad“ (1980). Uustulndi peateoseks on romaanisari „Tuulte tallermaa“, mis ilmus aastatel 1985-1998. Realistlikud rannarahva elukäiku kujutavad romaanid hõlmavad ajavahemikku 19. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni. I osa sai 1985. aasta romaanivõistlusel III preemia ning Vilde kolhoosi preemia. Eesti noormeeste käekäiku Teises maailmasõjas kujutab romaan „Acheroni kaldal“ (1991), milles kohati šveigilikus võtmes seikluste kõrval avatakse ka vangilaagrite maailma karmus. Romaan sai 1990. aasta romaanivõistlusel III preemia.

Uustulnd on ka paljude laulutekstide ja viiside autor; valimik tema loomest on ilmunud kogumikus „Laule“ (1985).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Meri põleb. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 315 lk.
Avali väraval. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 208 lk.
Meri, mehed ja jumalad. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 286 lk.
Tuulte tallermaa. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 335 lk. [2. tr 2010.]
Lambeti graafik. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 157 lk.
Tuulte tallermaa 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 364 lk. [2. tr 2011.]
Acheroni kaldal: autobiograafiline romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 286 l.k [2. tr 2015.]
Lummav meri. [Tuulte tallermaa III 1. rmt.] Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 172 lk. [2. tr 2011.]
Rajud ei rauge. [Tuulte tallermaa III 2. rmt.] Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 197 lk. [2. tr 2011.]
Kui jumalad nutsid. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, 127 lk.
Tormid ei taltu. [Tuulte tallermaa IV 1. rmt.] Kuressaare: G. Trükk, 1996, 191 lk. [2. tr 2012.]
Hullunud meri. [Tuulte tallermaa IV 2. rmt.] Kuressaare: G. Trükk, 1996, 207 lk. [2. tr 2012.]
Rannavälja. Kuressaare: G. Trükk, 1997, 197 lk.
Ohtlikud hoovused. [Tuulte tallermaa V.] Kuressaare: Tormikiri, 1998, 216 lk.

Albert Uustulndi kohta
Elu nagu looming & Acheroni kaldal. Toim A. Sihvart. Tallinn: Kadmirell, 2015, 351 lk.