Reet Sool (1. XII 1951 – 30. XII 2021) oli luuletaja ja kirjandusteadlane.
Sool sündis Pärnus ja lõpetas 1970. aastal Pärnu 1. Keskkooli. 1976. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina. 1978. aastal astus ta TRÜ aspirantuuri ja lõpetas selle 1982. aastal. 1983. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga „Satiirilisi tendentse 1960.–1970. aastate Ameerika romaanis“. Ta täiendas end 1990. aastal Edinburghi Ülikoolis inglise ja šoti kirjanduse alal ning 1993. aastal Toronto Ülikoolis kanada kirjanduse alal.
Reet Sool töötas aastatel 1973–1974 TRÜ raamatukogu bibliograafina ja aastatel 1974–1975 Eesti Põllumajandusakadeemia laborandina. Pärast ülikooli lõpetamist jäi ta tööle TRÜ filoloogiateaduskonda: aastatel 1976–1978 töötas ta võõrkeelte kateedris õpetajana, 1982–1984 inglise filoloogia kateedris õpetajana, 1984–1989 vanemõpetajana, 1989–1992 dotsendina. Tema õppetöö hõlmas inglise ja ameerika kirjandust ning inglise keelt põhikeelena.
1992. aastast alates jätkas ta dotsendina filosoofiateaduskonna germaani-romaani filoloogia osakonna inglise filoloogia õppetoolis. Ta juhendas ameerika kirjanduse, kirjandusteooria ja James Joyce’i ainekursuseid.
Aastatel 1993–1994 ja 1995 töötas ta Michigani Ülikoolis, 1998. aastal Belfasti Queensi Ülikoolis ning aastatel 1999–2000 Fulbrighti stipendiumiga California Ülikoolis Berkeleys. 2005. aastal oli ta Toronto Ülikooli külalisuurija. Sool oli Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni asutajaliige ning Põhja-Ameerika Balti Keskuse, Eesti Briti-uuringute Keskuse ja Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni liige, samuti Eesti Kanada-uuringute Assotsiatsiooni asutajaliige ja president.
Reet Sool luuletas nii eesti kui inglise keeles. Tema kolm luulekogu järgivad klassikalisi luuletraditsioone. Värsivorm on selgekujuline, enamasti kasutab autor lõppriime ning mängib leidlikult eesti ja inglise keele mitmetähenduslike sõnadega. Ohtrasti leidub motiive ja mõjutusi antiigist, klassikalisest ingliskeelsest kirjandusest ja möödunud sajandite Euroopa kultuuriloost. Esineb mälupilte USA suurlinnadest ning meeleolusid Eesti väikelinnadest ja loodusest. Läbivaid teemasid on surmamõtted argipäevase meelisklemise varjus ning uni kui paratamatus ja pääsetee olmeväsimusest.
1990. aastal ilmus Reet Soola tõlkes lasteraamat „Nigeeria muinasjutte“. 1994. aastal autasustati teda Henrik Visnapuu luule tõlkimise ja tutvustamise eest Henrik Visnapuu auhinnaga. 2015. aastal pälvis ta Tartu Ülikooli väikese medali.
L. P.
Luule
Jahe kuu. Tallinn: UMARA, 1997. 111 lk.
Murdub äär. River runs. Tallinn: Penikoorem, 2001. 69 lk.
Õrn Morpheus. Sweet Morpheus. Tallinn: Varrak, 2007. 123 lk.