Juhan Sütiste

Juhan Sütiste (1936. aastani Johannes Schütz, 28./16. XII 1899 – 10. II 1945) oli luuletaja, nn elulähedase luule tuntumaid esindajaid.

Sündis Tartumaal Tähtvere vallas metsavahitalus ehitustöölise pojana. 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikukoolis, töötas 1913-1919 kellassepa õpipoisi ja sellina, 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis ja käis õhtustel joonistamiskursustel. Kuulus 1919-1920 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutest Pihkva all Punaarmee vastu. Pärast sõda tööras kellassepa juures ja õppis 1923-1931 Tartu Ülikoolis seda lõpetamata, kuulates peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid. Sütiste tegeles aktiivselt spordiga, võites 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil esikoha odaviskes. Reisis Euroopas ja Lääne-Aafrikas. 1934-1937 töötas Tartu Draamateatri Seltsis õppejõu ning lavastajana, 1938-1940 Tallinnas Draamateatri dramaturgina, 1940 edutati Ühendatud Draama- ja Töölisteatri direktori asetäitjaks.

1941 mobiliseeriti Punaarmee Tallinna Töölispolku ja võttis osa lahingutest Kadriorus, sattus haiglasse, kus ta Saksa okupatsioonivõimude poolt arreteeriti. Sütiste veetis 1941-1942 Tallinnas Patarei vanglas, 1943-1944 töötas taas Draamateatri dramaturgina. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1944 sattus NKVD huviorbiiti, ühes NKVD dokumendis nimetati Sütistet “Nõukogude korra õelaks vaenlaseks”. Sütiste suri 1945 Tallinnas südameataki tagajärjel, mõnedel andmetel vahetult pärast NKVD järjekordset ülekuulamist.

Sütiste avaldas esimesed luuletused 1921 ajakirjas Murrang. 1925 andis koos Erni Hiire ja Mihkel Jürnaga välja koguteosed “Sang” ja “Bumerang”, kus ilmunud luuletused olid ekspressionistlikud. Esikkogu “Rahutus” (1928) sisaldub juba ka realistlikult edasi antud autobiograafilist materjali. 1930-1934 ilmub Sütistel neli luulekogu, kus Sütiste arendab välja oma realistliku luulelaadi. Sütiste on esikkoguga võrredles vähem autobiograafiline, keskendudes linnas elava töörahva eluraskuste kujutamisele. Autori poliitilised vaated olid radikaalselt vasakpoolsed, ta kuulus Sotsiaalfilosoofilisse Üliõpilaste Seltsi, mida suunas toona illegaalne Kommunistlik Partei. Sellest perioodist on Sütiste kõige tunnustatumateks luulekogudeks jäänud “Maha rahu!” (1932) ja “Kaks leeri” (1933).

Valitud elulähedases laadis jätkas Sütiste ka 1930. aastate teisel poolel, ent enam nii tugevalt silma ei torganud. Pärast Konstantin Pätsi 1934. aastal kehtestatud vaikivat ajastut ei olnud Sütiste enam nii radikaalne ning läks mõnevõrra kaasa ametliku kirjanduspoliitikaga, mis juurutas positiivset kujutuslaadi. Kümnendi lõpus muutus Sütiste taas võimukriitilisemaks. Viimased teosed, vahetult pärast 21. juunil toimunud riigipööret kirjutatud poeem “Maakera pöördub itta” (ilmus septembris 1940 ajakirjas Viisnurk) ja Saksa okupatsiooni ajal kirjutatud luuletuste kogu “Umbsed päevad” (1945) toetavad Nõukogude võimu, ent ei ole sellisena kunstiväärtusetud tellimustööd. 1941 ilmus veel värssjutustus lastele “Kalamehed”, mis osutus hilisematel kümnenditel populaarseks. Tema luulest on avaldatud mitmeid kogumikke hilisematel aastakümnetel, viimati 1999.

Näitekirjandust kirjutas Sütiste rohkem elu lõpupoolel. Ta avaldas piiblimotiivilise värssdraama “Jumalate mäss” (ajakirjas Looming, 1933) ja psühholoogilise perekonnadraama “Esimene pääsuke” (1933). 1941 telliti Sütistelt 1841. aasta talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks ooperilibreto “Pühajärv” (“Teosed”, 1956). Sõja lõpus kirjutas Sütiste värssdraama “Ristikoerad”, mis käsitles eestlaste võitlust ristisõdijatega 13. sajandil (Looming, 1946). Elu lõpukuudel kirjutas kaasaja poliitilisi sündmusi kujutava näidendidiloogia “Laviin liigub” ja “Laviin puruneb”, mis jäid lõplikult viimistlemata (ilmusid “Teostes”, 1956).

Oma realistliku, töörahva elu kujutava ühiskonnakriitilise luulega vastandus Sütiste teadlikult ja programmiliselt 1930. aastatel eesti luules domineerinud elitaarsele, intellektuaalsele ja vaimsele luulelaadile, mida oma parimal kujul esindas rühmitus Arbujad. Sellest hoiakust oli kantud ka Sütiste poleemiline ja produktiivne kirjanduskriitika.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Hiir, Schütz, Jürna, Sang. Tartu: Arlekiin, 1925, 36 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan Sütiste, Mihkel Jürna.]
Hiir, Schütz, Jürna, Bumerang. Tartu: Hiir, Schütz, Jürna, 1925, 62 lk. [Autorid: Erni Hiir, Juhan Sütiste, Mihkel Jürna.]
Johannes Schütz, Rahutus. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1928, 97 lk.
Johannes Schütz, Peipsist mereni. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 86 lk.
Johannes Schütz, Maha rahu!. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 78 lk.
Johannes Schütz, Kaks leeri. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 76 lk.
Johannes Schütz, Südasuvi. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 74 lk.
Noored partisanid. Poeem. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 158 lk.
Päikese ootel. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 76 lk.
Sadamad ja saared. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 79 lk.
Ringkäik. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 77 lk.
Valgus ja varjud. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 70 lk.
Umbsed päevad. Luuletusi 1942-1944. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 96 lk.
Valitud luuletused. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 300 lk.
Luuletused. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 532 lk.
Juhan Sütiste. Koostanud Jaan Kross. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 184 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Maakera pöördub itta. Värssmontaaž. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 20 lk.
Tervitus teile!. Koostanud Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 55 lk. [Sari ‘Poeedilt sõjaveteranile’.]
Luuletused. Koostaja D. Vaarandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 396 lk.
Luulet. Koostanud Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 120 lk.
Kui tõmbetuul on luuletaja saatus. Koostanud Georg Grünberg. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 542 lk.

Lasteluule
Kalamehed. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941, 12 lk. [Järgnevad trükid: 1950, 1961, 1980, 1986, digiraamat: 2016.]

Näidendid
Esimene pääsuke. Näidend kolmes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1937, 135 lk.
Lembitu. (Ristikoerad.) Näidend 4-as vaatuses. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 96 lk.

Arvustused ja esseed
Iga hetk on loov. Valimik J. Sütiste teatrikirjutusi. Koostanud ja kommenteerinud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 156 lk.

Kogutud teosed
Teosed. 1. köide. Luuletused. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 532 lk.
Teosed. 2. köide. Poeemid; Publitsistika; Dramaturgia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 519 lk. [Sisaldab näidendeid ‘Jumalate mäss’, ‘Pühajärv’, ‘Ristikoerad’.]

Juhan Sütiste kohta
Oskar Kruus, Juhan Sütiste. Elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 254 lk.