Fanny de Sivers

Fanny de Sivers (kuni 1941 Isak; 26. X 1920 – 22.VI 2011) oli keeleteadlane, esseist ja tõlkija.

Sündis ja õppis Pärnus, aastatel 1938-1939 ja 1940-1941 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas romaani keeli ja kunstiajalugu, 1940-1941 Breslau (Wrocławi) ülikoolis romaani keeli, jätkates õpinguid Würzburgi ning Pariisi ülikoolis. Lic. phil. saksa keele ja ameerika kirjanduse alal (1953, Pariisi ülikool) ning üldfoneetikas ja soome-ugri keeltes (1967, Lundi ülikool). 1949. aastast elas Pariisis. Oli 1964–1986 Teadusuuringute Rahvusliku Keskuse (Centre National de la Recherche Scientifique) teadustöötaja, olnud külalisprofessor Tartu ja Hamburgi Ülikoolis. EÜS Veljesto, Eesti Kirjanike Liidu, rahvusvaheliste ühingute (AABS, ADEFO), Pariisi Inimese Muuseumi juures asuva Euraasia Uuringute Seltsi jt teaduslike ühingute liige. Pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1998) ja Avatud Eesti Fondi auhinna (2000). Suri Pariisis, maetud Tallinna Metsakalmistule.

De Siversi uurimisvaldkonnad hõlmasid eelkõige üld- ja läänemeresoome keeleteadust, etnolingvistikat ning tõlketeooriat. Tema teaduslik ja publitsistlik tegevus sidus omavahel prantsuse ja eesti kultuuriruumi. Ta on analüüsinud Arvo Mägi novellikogu „Ei lasta elada“ (1956) põhjal eesti kõnekeelt („Analyse grammaticale de l’Estonien parlé“ (1969) ja „Les emprunts suédois en estonien littéraire“ (1974)). Samuti on ta uurinud ja käsitlenud põhjalikult A. H. Tammsaare loomingut.

Lisaks teadustööle oli viljakas publitsist ja kultuurivahendaja. Alates 1960. aastast tegutses Stockholmis ilmuva Eesti Päevalehe Pariisi kirjasaatjana. Tema essee- ja artikliloomingut, mis ulatus usundiloolistest küsimustest moodsa filosoofia ja nüüdisaegse kultuurini, avaldati väliseesti väljaannetes alates 1970. aastatest, pärast taasiseseisvumist eesti kultuuriajakirjanduses.

De Siversi kristlik-filosoofilistest vaadetest annavad tunnistust katoliikliku orientatsiooniga esseekogumikud, näiteks „Mateeriasse kootud palve“ (1992) ja „Surra, kui oled veel noor“ (1993), millest viimast tunnustati 1994. aastal P. Salmi preemiaga. Eesti keelde on de Sivers vahendanud valiku Blaise Pascali teosest „Mõtted“ (1971) ning avaldanud prantsuskeelseid tõlkeid eesti kirjandusest. Oma pikaajalise tõlkekogemuse põhjal koostas ta ligikaudu 1300 artiklit sisaldava oskussõnastiku „Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles“ (1997).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Esseed, artiklid, kirjavahetus
Monoloog vastu hommikut: usulise sisuga. Pariis, 1981, 18 lk.
Mateeriasse kootud palve. Loomingu Raamatukogu 1-2. Tallinn: Perioodika, 1992, 93 lk.
Surra, kui oled veel noor. Esseed. Tallinn: Vagabund, 1993, 150 lk.
Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tallinn: Ilmamaa, 1997, 91 lk.
Jõuluaja kirjad eesti sõpradele. Tallinn: Maarjamaa, 2003, 32 lk.
Paastuaja kirjad: Eesti sõpradele. Märts 2001. Tallinn: Maarjamaa, 2003, 31 lk.
Ühelt kaldalt teisele: mõtisklusi Surnutepüha puhul. Tallinn: Maarjamaa, 2003, 52 lk.
Haigus võib avada aknaid. Tallinn: Patmos, 2006, 51 lk.
Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, 78 lk.
Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed 1. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2018, 594 lk [2. trükk: 2022].
Inimeste ja loomade maailm: kirjad eesti sõpradele. Kogutud teosed 2. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2019, 551 lk.
Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed 3. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2020, 588 lk.
Evangeeliumiga maailma teede. Kogutud teosed 4. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2020, 562 lk.
Ükski väärtus ei lähe kaduma. Kogutud teosed 5. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2021, 616 lk.
Teekond tõeluse poole. Koostanud Arne Hiob. Tallinn: Gallus, 2022, 296 lk.