Rein Raud

Rein Raud (21. XII 1961) on luuletaja, prosaist, japanoloog ja tõlkija.

Ta sündis Tallinnas kirjanike Eno Raua ja Aino Perviku pojana. Õppis 1969-80 Tallinna 7. keskkoolis ja 1980-85 Leningradi Riikliku Ülikooli idateaduskonnas jaapani filoloogiat. Raud oli 1985-87 Tallinnas Nukuteatri kirjandusala juhataja, 1988-89 ENSV riikliku kultuurikomitee (hilisema kultuuriministeeriumi) väliskirjanduse peaekspert, 1989-98 Eesti Humanitaarinstituudi kolleegiumi esimees. Raud kaitses doktorikraadi uurimusega “The Role of Poetry in Classical Japanese Literature: A Code and Discursivity Analysis” Helsingi ülikoolis 1994 ja oli samas 1995-2016 jaapani keele ja kultuuri professor. Raud oli Tallinna Ülikooli rektor 2006-2011. Tema vend on muusik, saatejuht ja publitsist Mihkel Raud ning õde lastekirjanik Piret Raud.

Raud debüteeris proosapalaga 1973, seejärel avaldas lühiproosat “Nooruses” ja “Loomingus” ning kogumikus “Viis tüdrukut ja kaheksa poissi” (1977) ja “Noori autoreid ‘77” (1979). Hiljem kujunes Raud kõiki kirjanduse põhiliike viljelevaks autoriks.

Raua looming tervikuna, kuid eriti luule on saanud impulsse maailmakirjanduse eri perioodidest. Tema luule on vormilt mitmekesine, ta on kirjutanud sonette ja tertsiine ning järginud ka muid Euroopa klassikalisi luulevorme, kuid samas on märgatavad jaapani luule mõjud. Tema luulekogudes on poeeme ja tsükliteks koondatud luuletusi, milles eepiline ja lüüriline alge sulavad tervikuks. Ta on mõnikord lisanud klassikalistele vormidele (näiteks sonettidele) sidumata kõnes teksti, minnes stroofiliselt struktuurilt sujuvalt üle proosale.

Prosaistina on Raud mitmel puhul kasutanud ajaloolist ainestikku. Romaanis “Kaupo” (1990) on liivlaste vanema saatust järgitud lähtudes tegelase enese seisukohast. “Ratsanik Melchior” (1991) on kirjutatud keskaegse seiklusjutu laadis. Seda on peetud üheks eesti väljapaistvamaks fantasy-romaaniks. Esseeromaaniks nimetatud “Hector ja Bernard” (2004) keskendub kahe intellektuaalist sõbra vestlustele ja muusa puudutusele. See teos võitis ka kultuurkapitali aastapreemia. Raud on kirjutanud ka spagetivesternitest mõjutatud lühiromaani “Vend” (2008). Maagilise realismi suunas kalduvad romaan “Hotell Amalfi” (2011), jutukogu “Vanem Paksem Tigedam” (2013) ning mahukas ajalooline romaan “Kell ja haamer” (2017). Romaan “Rekonstruktsioon” (2012) tegeleb (uus)religioossetest liialdustest tulenevate ohtudega. “Täiusliku lause surm” (2015) on spiooniromaan, mis räägib nõukogude aja lõpust ning üleminekuperioodist Eestis, KGB-st ning repressiivaparaadi püüetest inimesi vaimselt ja eetiliselt laostada.

Romaani „Päikesekiri” (2021) tegevus toimub Vene revolutsiooni ajal, mil kahe peategelase – eestlanna ja jaapanlase – saatuste põimumise taustal mõtiskletakse eesti ja jaapani kultuuri sügavamate sarnasuste ja sidemete üle. Ka romaani „Katkurong” (2023) tegevus toimub tsaari-Venemaa lõpuaastatel, mil Eesti-päritolu velsker sõidab spetsiaalse rongiga Mandžuuriasse katkuepideemia tagajärgi likvideerima. Paralleelselt toimub tegevus ka 20 aastat hiljem Eestis, kui peategelest on saanud Patarei vangla velsker ning maailm on taaskord kihutamas pöördeliste aegade suunas. „Katkurong” pälvis Balti Assamblee kirjandusauhinna ja Tammsaare preemia.

Raud on avaldanud ka näidendiraamatu “Minotaurus. Kõnelev puu” (1988), milles esimene näidend järgib Kreetast lähtunud müüti ja selle tegelasi. Polüglotina on Raud tõlkinud luulet paljudest keeltest (leedu, prantsuse, itaalia, suahiili jt), eriti olulised on tema arvukad tõlked klassikalisest jaapani keelest.

Ta on avaldanud ka kultuuriteemalised monograafiad “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2013), „Tähenduste keeris: tervikliku kultuuriteooria visand (ingl k 2016, e k 2018) ja „Täiused ja tühjused: lühiülevaade Aasia mõtteloost” (ingl k ja e k 2021), samutifilosoofiateemalised monograafiad „The linguistic carnival of thought: comparative philosophy and the dynamics of language” (2025) – mis väidab, et filosofeerimist mõjutavad tugevasti keelestruktuurid – ning „Olemise voog: post-antropotsentriline iseduse ontoloogia” (ingl k ja e k 2021). Samuti on Raud koos nimeka poola filosoofi Zygmunt Baumaniga avaldanud kirivestluse „Iseduse praktikad” (ingl k 2015, e k 2016). Rein Raud on aktiivselt võtnud sõna ja polemiseerinud ühiskondlikel teemadel. Vaadetelt kaldub sotsiaaldemokraatiasse.

I. M.

Raamatud eesti keeles

Luule
Paljajalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 64 lk.
Kestmine tuleb seest. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 47 lk.
Lumme mattunud. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 97 lk.
Kaks küünalt. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 86 lk.
Unelindude rasked saapad. Tallinn: Näo Kirik, 2016, 86 lk.

Romaanid
Kaupo. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 142 lk.
Ratsanik Melchior. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 206 lk. [2. trükk: 2016.]
Hector ja Bernard: esseeromaan. Tallinn: Tuum, 2004, 231 lk.
Hotell Amalfi. Tallinn: Tuum, 2011, 163 lk.
Rekonstruktsioon. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2012, 263 lk.
Täiusliku lause surm. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2015, 175 lk.
Kell ja haamer. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2017, 425 lk.
Viimane kustutab tule. Tallinn: Salv, 2018, 191 lk.
Päikesekiri. Tallinn: Salv, 2021, 404 lk.
Katkurong. Tallinn: Salv, 2023, 254 lk.

Lühiproosa
Kägude öö. Tallinn: Kupar, 1995, 187 lk.
Pisiasjad, mis omavad tähtsust. Tallinn: Tuum, 2000, 119 lk.
Vend. Tallinn: Tuum, 2008, 115 lk.
Vanem Paksem Tigedam. Tallinn: Mustvalge Kirjastus, 2013, 165 lk.

Näidendid
Minotauros. Kõnelev puu. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 79 lk.

Kultuuriteooria ja filosoofia
Mis on kultuur?. Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus; Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 456 lk.
Zygmunt Bauman, Rein Raud, Iseduse praktikad. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016, 228 lk.
Maailmakirjandus XIX sajandi lõpuni: gümnaasiumiõpik. Tallinn: Maurus, 2017, 208 lk. [Järgnevad trükid: 2021, 2024.]
Tähenduste keeris: tervikliku kultuuriteooria visand. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2018, 311 lk.
Täiused ja tühjused: lühiülevaade Aasia mõtteloost. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2021, 330 lk.
Olemise voog: post-antropotsentriline iseduse ontoloogia. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2021, 400 lk.]