Carl Martin Redlich (1. VIII/20. VII 1853 – 4. X/22. IX 1896) oli luuletaja.
Redlich sündis Järvamaal, õppis Rakvere kreiskoolis ja Tartu I (saksa) õpetajate seminaris (ei lõpetanud kursust). Töötas raudteetelegraafiametnikuna ja vallakirjutajana. Ta suri Vaivaras.
Redlichi ajastuomane järelromantiline tunde- ja loodusluule on ilmunud kogudes „Lille põõsas ehk elu ja armastus“ I (1875), „Metsa roosid“ (1876) ning „Oh rõõmusta ja laula“ (1879). Rahvapäraseid ja tõlkelisi naljandeid ning värssmõistatusi koondab „Tule ja loe imet!“ (1879). Redlich avaldas ka ajaviitelise sisuga tõlkelised raamatud „Naisterahva kolm eluiga“ (1878), „Indianlaste isamaal“ (1879) ning mustkunstitrikke käsitleva „Silma moondaja ehk nõiduse kunst“ (1880).
A. K.
Luule
Lille põõsas ehk elu ja armastus I. Tartu: Schnakenburg, 1875, 25 lk.
Metsa roosid. Lille põõsa ehk elu ja armastuse tõine jägu. Tartu: Schnakenburg, 1876, 22 lk.
Oh rõõmusta ja laula!: Lille põõsa ehk elu ja armastuse kolmas jagu. Tartu: Schnakenburg, 1879, 28 lk.
Lühiproosa
Rätsepa elu ja olu. Tõelik tõe-sõbradele, naljakas nalja-armastajatele. Tartu, 1879, 24 lk.
Varia
Naisterahwa kolm elu-iga, Otsa Anne maenitsuse kiri ja Tõkke Tiiu nutulaul. Tartu: Schnakenburg, 1878, 20 lk.
Tule ja loe imet!: Üks uus raamat, kelles 265 kamala täit nalja ja 35 pihu täit mõnusaid küsimisi ja mõistatusi leida on. Tartu: Schnakenburg, 1879, 107 lk.
Silma-moondaja ehk nõiduse kunst. Tartu: Schnakenburg,1880, 69 lk.
Tululik arsti-rohi meelehaiguse wasta. Esimene anne. Tartu: W. Just, 1880, 32 lk.