Lauri Pilter

Lauri Pilter (sünd. 15. X 1971) on proosakirjanik ja luuletaja.

Pilter sündis Tallinnas. Ta elas lapsepõlves ja nooruses Haapsalus ning Noarootsis ja lõpetas 1989. aastal Haapsalu I Keskkooli. Aastatel 1990–1991 elas Lauri Pilter USA-s, kus ta õppis kolledžis humanitaaraineid. Pilter kaitses 2009. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi inglise keele ja kirjanduse alal monograafiaga „Koomika ja tragikoomika William Faulkneri loomingus”. Aastatel 2007–2023 pidas ta Tartu Ülikoolis loenguid maailmakirjandusest. Kirjandusteadlasena on Pilterit lisaks eesti kirjandusele huvitanud Lääne klassika, eriti keskaja ja renessansi kirjandus, ning Lääne kirjanduskultuuri ajalugu keskajast kuni 20. sajandini. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 2012. aastast. Alates 2020. aastast on ta olnud eesti kirjanike e-leksikoni (EWODi) kaasautor; alates 2023. aastast vabakutseline kirjanik ja tõlkija.

Lauri Pilter debüteeris 1980. aastate alguses ajalehes Säde ning ajakirjades Pioneer ja Noorus luuletuste ja juttudega. Temalt on ilmunud fragmentromaanid „Lohejas pilv” (2004), „Retk Rahemäkke” (2010), „Uncle Endel’s Grendel” („Onu Endeli Grendel”, 2011), „Aerudeta köisraudteel” (2012) ja „Vilekoor ja teisi jutte” (2014) ning esseekogu „Kaaslased öös” (2018). Esimestes romaanides põimuvad Ameerika, enamasti juudi teemad Teise maailmasõja järgse Eesti ajaloo motiividega, mida vahendab autobiograafiline jutustus. Kohati leidub sisemonoloogi. „Vilekoor ja teisi jutte“ keskendub väikesele maanurgale, kus on säilinud rannarootslaste pärandi jäljed. Pilteri proosat on palju mõjutanud Sherwood Anderson. Lauri Pilteri mitmesugustes värsimõõtudes loodusluulet hõlmab 2021. aastal avaldatud luulekogu „Laikmaa välu”, mille on illustreerinud Liisa Maria Murdvee. Hiljem on Pilter kirjutanud proosaluulet. Selle valimikku kujutab endast „Kirju lõng” (2025). Pilter võitis 2004. aastal Tuglase novelliauhinna ja B. Alveri debüüdiauhinna „Loheja pilve” eest.

Pilter on eesti keelde tõlkinud Boccaccio romaani „Madonna Fiammetta eleegia” (2014), Juan Manueli „Krahv Lucanori” (2019) ning Geoffrey Chauceri loomingut. Tema teiste eesti keelde tõlgitud teoste hulka kuuluvad USA ja Briti romaanikirjanike teosed, näiteks Mark Twaini „Elu Mississippil”, Thomas Wolfe’i „Kadunud poiss”, Cormac McCarthy „Kõik need ilusad hobused”, Jeremy Gavroni „Israeli raamat” (koos Tõnis Arroga), Philip Rothi „Portnoy tõbi” ja „Operatsioon Shylock” (viimane koos Tõnis Arroga), Sarah Orne Jewetti „Nooljate kuuskede maa” (koos Merike Pilteriga); kaks filosoofiateost: W. V. Quine’i „Tõe otsing” ja George Santayana „Kolm filosoofilist poeeti”, samuti mõned Cervantese jutud, W. B. Yeatsi näidend „Varjukad veed” ja essee „Keldi element kirjanduses” ning briti, ameerika, kanada, vene, rootsi, norra, itaalia, provansi ja baltisaksa luulet.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Lohejas pilv. Tallinn: Tuum, 2004, 204 lk.
Retk Rahemäkke. Tallinn: Tuum, 2010, 152 lk.
Aerudeta köisraudteel. Charleston: CreateSpace, 2012, 169 lk.
Vilekoor ja teisi jutte. Tallinn: Tuum, 2014, 152 lk.

Luule
Laikmaa välu. Tallinn: Tuum, 2021, 72 lk.

Proosaluule
Kirju lõng. Tallinn: Tuum, 2025, 55 lk.

Esseed
Kaaslased öös. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 82 lk.

Raamatud inglise keeles

Proosa
Uncle Endel’s Grendel, and Other Stories. Charleston: CreateSpace, 2011, 96 lk.