Jüri Parijõgi

Jüri Parijõgi (aastani 1935 Parinbak, ka Parinbach, 2. IX / 21. VIII 1892 – 9. VII 1941) oli eesti lastekirjanik ja pedagoog. Jutustusi, aga ka matkalugusid ja muinasjutte kirjutanud Parijõge on peetud ka esimeseks üksnes lastele ja noortele pühendunud eesti kirjanikuks. Tema juttudes on teemaks mitmesugused laste ja noorte hingelised ning sotsiaalsed probleemid.

Parijõgi õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1910. a sealsamas pedagoogikakursustel. Alates 1910. aastast töötas õpetajana Kaarli vallakoolis Rakvere lähedal. Ta osales 1915–1917 I maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas. 1920–1921 oli ta õpetaja Rakvere 1. algkoolis, seejärel Rakvere õpetajate seminari harjutuskoolis. 1929. a asus ta elama Tartusse ning 1929–1931 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Alates 1930. aastast oli ta Tartu 4. algkooli juhataja. 1941. aasta 7. juulil viidi ta öösel kodust ülekuulamisele ning ta hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas ööl vastu 9. juulit.

Ilukirjandusliku debüüdi tegi Parijõgi 1913. aastal Tallinna Teataja lisas ilmunud jutuga „Külaline“, esimese raamatuna ilmus 1925. a lastenäidend „Juku ja Hilda jõulujuhtumused metsas“ (J. Parinbak’i nime all). Laiemat tähelepanu pälvis 1926. aastal ilmunud „Semendivabrik“ (alates 2. trükist 1936. a „Tsemendivabrik“), mis koondab sama kümnendi alguses ajakirjades ilmunud jutte. „Semendivabriku“ juttude tegevus toimub 19. ja 20. saj vahetuse eesti külas, tegevus ja teemad on edasi antud läbi lapse tähelepanekute, jutustamislaad on empaatiline ja humoorikas. Sama laad on iseloomulik ka jutukogule „Jaksuküla poisid“ (1930, 2. trükk 1936). 1937. a ilmunud „Teraspoiss“, jutustus poisist, kes tänu kindlameelsusele eluraskustega toime tuleb, pälvis 1938. a presidendi kirjandusauhinna. Lastele on Parijõgi kirjutanud ka ka lugusid matkadest ja meresõitudest. Postuumselt on Parijõe juttudest ilmunud mitu valikkogu.

Parijõgi on kirjutanud ka novelle täiskasvanutele ja följetone (Raud-Katku nime all ajakirjas Rahva Sõna) ning avaldanud nii üksi kui ka koos teiste autoritega aja- ja kodulooõpikuid, lugemikke ning pedagoogilisi abimaterjale.

M. U.

Raamatud eesti keeles

Lasteproosa
Semendivabrik. Tartu: Loodus, 1926, 121 lk. [Jutukogu. 2. trükk: ‘Tsemendivabrik’, 1936, 3. trükk: 2020.]
Laevapoisi päivilt. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit, 1927, 126 lk. [Jutukogu. 2. trükk: 1930.]
Ühe poisu reisilood. Tallinn: Pääsuke, 1927, 32 lk. [Jutukogu.]
Jaksuküla poisid. Tartu: Loodus, 1930, 118 lk. [Jutukogu. 2. trükk: 1936.]
Jõulud! Jõulud!. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit, 1930, 63 lk. [Jutukogu.]
Suuskadel Vallastesse. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit, 1932, 80 lk. [Jutukogu.]
Meie Eku. Tartu: Kool, 1937, 168 lk. [Jutukogu.]
Kulbult Atlandile: Viis merejuttu. Tallinn: Loodus, 1939, 176 lk. [Jutukogu. Faksiimiletrükk: 1994.]
Teraspoiss. Tartu: Loodus, 1937, 207 lk. [Järgnevad trükid: 1939, 1948, 1994, 2019.]
Väikesed koduhoidjad. Tartu; Tallinn: Loodus, 1939, 16 lk.
Mesinikud Enn ja Jaan. Tartu; Tallinn: Loodus, 1939, 28 lk.
Teotahtelised poisid. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 225 lk. [Jutukogu.]
Kui isa kinkis raamatuid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 56 lk. [Jutukogu. Järgnevad trükid: 1973, 1981, 2021.]
Rein ja Anna mängivad poodi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 56 lk.
Jutte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 244 lk.
Jutte. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 334 lk.
Jõulud, jõulud!. Tallinn: Tänapäev, 1999, 16 lk. [Sari ‘Minu esimene raamat’.]

Reisikirjad
Kevad kutsub: Reisimälestusi Muhu- ja Saaremaalt. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit, 1929, 80 lk.
Soome: Reisikirju. Tallinn: Eesti Õpetajate Liit, 1929, 70 lk.
Alutaguse metsades: Matkamälestusi. Tartu: Loodus, 1937, 239 lk.

Muinasjuttude ja muistendite adaptsioonid
Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1933, 135 lk. [Järgnevad trükid: 1942, 1977, 2001.]
Suur-Tõll: Muistend. Tartu; Tallinn: Loodus, 1940, 16 lk.

Mälestused
Kodumaa helinad: Mälestused. J. Parijõe elulooga varustanud M. Raud. Toronto: Noorte-Orto, 1953, 175 lk.