
Jakob Pärn (30./18. X 1843 – 6. X / 23. IX 1916) oli ärkamisaegne eesti proosakirjanik, kes oma jutustustes propageeris eestlaste peremehetunnet oma maal ning püüdlemist jõukuse ja sakslastega võrdväärsuse poole.
Pärn sündis Tartumaal Torma külas Lahvardi talus renditaluniku pojana. Õppis Torma kihelkonnakoolis, kus tutvus endast paar aastat noorema C. R. Jakobsoniga, tulevase rahvusliku ärkamisaja suurkujuga. Pärn jäi Jakobsoni sõbraks ning sai temalt mõjutusi kuni Jakobsoni elu lõpuni 1882. aastal. 1862-1865 õppis Pärn Tartus Oheimi saksakeelses eraalgkoolis ja 1865-1869 Tartu I Õpetajate Seminaris. Töötas 1869-1871 Põltsamaa saksa algkooli koolmeistrina ning 1871-1882 saksa algkooli juhatajana Lihulas. Oma ühiskondliku ja kirjandusliku tegevuse tõttu sattus vastuollu kohaliku saksa ja kadakasaksa eliidiga ning pidi koolijuhataja kohast loobuma. 1883 sai Pärn Jakob Hurda soovitusel kihelkonnakooli juhatajaks Vana-Otepääl, kus teenis 25 aastat, olles samas ka ühiskondlikult aktiivne. Rahvusliku liikumise aktivistina pooldas algul C. J. Jakobsoni ideid, hiljem lähenes Jakob Hurdale. 1908-1916 töötas õpetajana mitmes Valmiera (praegu Läti) koolis. Suri Elvas, on maetud Raadi kalmistule.
Hakkas kirjutama Tartu Õpetajate Seminaris õppides. Kirjutas raamatuid ja artikleid majapidamisest, lastekasvatamisest, tervishoiust, mesindusest, kirjalike tööde kirjutamisest koolis jne. Samuti avaldas mitmeid õpetlikke lasteraamatuid. Kõige viljakam aeg kirjanikuna oli Pärnal 1870. aastatel Lihulas elades. Ühtekokku kirjutas ta umbes veerandsada jutustust, mis olid rahva hulgas üldiselt menukad. Oma loomingus väljendas ta eesti meeste püüdlusi rahvuslikul ärkamisajal, pakkudes ka tarvilikke õpetusi. Tolle aja põhiliseks püüdluseks oli oma maa peremeheks olemine ehk talu päriseksostmine, mis sai võimalikuks pärast talurahvaseadusi Liivimaal 1849 ning Eestimaal 1856. Kõige tugevamalt on kirjanduslukku jäänud Pärna romaan “Oma tuba, oma luba ehk Lahwardi Kristjani ja metsawahi Leenu armastuse lugu” (1879), mis ammutas inspiratsiooni Pärna enda vanemate saatusest. Vanasõna “oma tuba, oma luba” on eestlaste suus sagedane tänapäevalgi, väljendades eestlastele jätkuvalt iseloomulikku hoiakut omandi suhtes. “Oma tuba, oma luba” oli üks esimesi teoseid eesti kirjanduses, mis tõlgiti soome keelde (1882).
Populaarne jutustus “Must kuub” (1883) kirjeldas eestlastest taluperemeeste arengut eesti mõisnikeks. Majanduslik emantsipeerumine pakkus eesti mehele ka potentsiaalse võimaluse abielluda sakslasest, isegi aadlisoost neiuga – nagu juhtub omas ajas kõige populaarsemas Pärna jutustuses “Juhan ja Adele” (1879). Neli aastat hiljem ilmunud “Mustas kuues” ent eesti mõisnik loobub sakslasega abiellumisest ning otsustab eesti neiu kasuks. Realistlikke võimalusi niisuguste ärkamisaegsete unistuste täitumiseks aga oli tegelikkuses ülivähestel talu päriseksostjatel; enamik seisid silmitsi vaesuse ja ebakindlusega. Jutustused “Wilhelm” (1878), “Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki” (1879) “Lahtine aken” (1882) ja “Head sõbrad” (1883) kujutavad eesti peremehetunde arengut linnaoludes, pakkudes lootust, et ka kaupmehe ja käsitöölisena võib eestlane rikkaks saada.
Mitmed Jakob Pärna teosed on jäänud tänini käsikirja, näiteks talupoegade rasket elu kujutavad jutustused “Kasulapsed” ja “Hinge maa!”, samuti mälestused “Jutustus C. R. Jakobsoni ja J. Pärni elu loost”.
S. V.
Jutud ja jutustused
Pere tüttar ja waene laps. Tartu: H. Laakmann, 1872, 58 lk.
Räbala-Hans ja Serwa-Aadu ehk Kuida töö nönda palk. Kuida sina lastele, nönda nemad pärast sinule ja weel mõned lühikesed õpetused. Wana ja noorele pääwa raskuse jahutuseks. Tartu: H. Laakmann, 1873, 80 lk.
Mis inimene külvab, seda tema ka lõikab!. Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat, 1873.
Wanaema warandus. Noore ja wanale päewa raskuse jahutuseks. Tartu: H. Laakmann, 1875, 90 lk.
Wilhelm. Wana ja noorele pääwa raskuse jahutuseks. Tartu: H. Laakmann, 1878, 90 lk.
Oma tuba, oma luba ehk Lahwardi Kristjani ja metsawahi Leenu armastuse lugu. Tartu: Schnakenburg, 1879, 47 lk. [Järgnevad trükid: 1911, 1923, 1926, 1979, 2009. E-raamat: 2014. Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8597.]
Juhan ja Adele ehk Armastus ei küsi seisuse järele. Tartu: Schnakenburg, 1879, 55 lk. [2. trükk: 1892. Kättesaadav: http://kivike.kirmus.ee/meta/AR-18347-45916-04833.]
Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. – Sakala Lisaleht, 1879.
Üksainus tütar. – Sakala Lisaleht, 1879-1880.
Lahtine aken. Jutt Eesti käsitööliste elust. Tartu: Schnakenburg, 1882, 111 lk. [2. trükk: 1882.]
Head söbrad. Nowella linna rahwa elust. Tallinn: K. Busch, 1883, 72 lk.
Must kuub. Eesti rahva elust. Tallinn: T. Jakobson, 1883, 113 lk. [Järgnevad trükid: 1913, 1923, 1979, 2009. Kättesaadav: http://krzwlive.kirmus.ee/.]
Jumala abiga Omast jõuust. Eestirahwa elust J. Pärn. Tartu: Schnakenburg, 1884, 90 lk.
Lastelood
Muistena juttud noore rahwale. Tartu: H. Laakmann, 1871, 40 lk.
Lühikesed juttud armsa lastele. Tartu: H. Laakmann, 1873, 43 lk.
Vanad jutud. Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat, 1875.
24 Juttu lastele. Tallinn: T. Jakobson, 1883, 42 lk. [E-raamat: 2014.]
Käsiraamatud
Mõistlik majapidaja ja lastekaswataja: Üks nõuandmise raamat peremeestele, perenaestele, koolmeistritele ja kes weel seks saada soowiwad. Tartu: W. Gläser, 1869, 112 lk. [2. trükk: 1878.]
Kirjalikud tööd koolis ja kodu. Tartu: Schnakenburg, 1879, 56 lk.