Alma Ostra

Alma Rosalie Ostra-Oinas (16. IX 1886 – 2. XI 1960) oli Eesti ajaloos üks esimesi kõrgetel ametikohtadel tegutsenud naissoost poliitikuid, advokaate, kirjanikke ja ajakirjanikke.

Alma Rosalie Ostra sündis Tartumaal talupidajate tütrena. Kui tütar oli algkooliealine, kolis pere Tartusse ning asus seal vürtspoodi pidama. Vanemad kolisid peatselt tagasi maale, jättes tütre linna koolitüdrukuks. Võimekas tütarlaps soovis haridust omandada ja astus 1901. aastal Tartu Puškini Tütarlaste Gümnaasiumisse. Alma Ostrat sütitasid sotsialistlikud ideed, mida levitati põrandaalustel kogunemistel ning arutati salaühingutes. Ostra korraldas samasuguse kogunemise Puškini gümnaasiumis. Selle tagajärjel pidi ta koolist lahkuma. Alma Ostra astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste Parteisse ning jätkas tegelemist oma poliitiliste tõekspidamistega. Seotuse eest 1905. aasta revolutsiooniliste sündmustega Alma vahistati ja saadeti Tobolskisse asumisele. Ta põgenes Tobolskist ja asus elama Peterburisse. Ostra hakkas Peterburi kõrgematel naiskursustel füüsikat, matemaatikat ja filosoofiat õppima.

1917. aastal tuli Ostra Tallinna. Kui loodi Eesti Vabariik, pühendusid Alma Ostra ja tema poliitikust abikaasa Aleksander Oinas riigi ülesehitamisele. Ostra lõpetas 1929. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas seejärel advokaadina. Ta oli Asutava Kogu liige, kuulus Riigikogusse ja Tallinna linnavolikokku ning töötas kaua Tallinna linnanõunikuna. Alma Ostra-Oinas kuulus Eesti Naisliidu juhatusse, Üleriikliku Lastehoolekande Keskkorralduse juhatusse ja Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei keskkomiteesse. Nõukogude okupatsiooni ajal ta vahistati ning ta suri Komi ANSV-s Inta linnas.

1923. aastal ilmus Alma Ostra-Oinase debüütromaan „Aino”. Raamatu tegevuspaigaks on painajalik ja külm suurlinn, mis pakub tagapõhja peategelase afektidele ja pessimistlikule maailmatundele. Romaan põhineb suuresti autori elukogemusel ja peegeldab Peterburi naisüliõpilaste revolutsioonieelseid meeleolusid, nende üksindust ja ekslemisi. 1936. aastal ilmus kaheosaline romaan „Lendva”. Erinevalt modernistlikust romaanist „Aino”, on „Lendva” rahvapärane olustikuromaan. Raamat kujutab 19. sajandi algupoole külaelu Lõuna-Eestis, kuhu ulatuvad mõisale vastuhaku meeleolud. Sündmustik on pingestatud, dialoog murdekeelne, tegelased värvikad, nende maailmapilti kuuluvad loomulikul viisil müütilised nähtused. Kriitika võttis teose vastu kui ambitsioonika ühiskondlik-olustikulise romaani. Alma Ostrat tunnustati elulise ainese toomise eest kirjandusse, kuid talle heideti kohati ette tegelaste skemaatilisust ja stiili liigset reportaažlikkust või publitsistlikkust, mis varjutas kirjanduslikku sügavust. Nüüdisajal on tõlgendatud romaani „Lendva“ naiste õiguste vaatekohalt.

Alma Ostra sulest ilmus ka arvukalt artikleid ja lühijutte.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Aino. Tallinn: Varrak, 1923. 183 lk.
Lendva. I osa. Tartu: Noor-Eesti, 1936. 120 lk.
Lendva. II osa. Tartu: Noor-Eesti, 1936. 135 lk.

Lasteraamatud
Laisk laps. Tallinn: Eesti Lastesõprade Ühing, 1932. 24 lk.