Veiko Märka

Veiko Märka (2. XI 1964) on luuletaja, prosaist, humorist ja kriitik.

Märka sündis Tallinnas, õppis Keilas ning Tartu Ülikoolis. On töötanud mitme ajakirjandusväljaande juures, muu hulgas toimetanud Võrumaa Teataja huumorikülge Töörahva Elu. Ta on rühmituse Tartu NAK liige ja esimene esimees. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 2015. aastast.

Eesti üks silmapaistvamaid humoriste Veiko Märka on peamiselt tuntud keelemänguliste tekstide poolest. Nii näiteks paistab luulekogu „Keel tarretises“ (2001) silma parodeeringute ja mitmesuguste ümbertöötlustega, millest ainest on ammutatud nii eesti luuleklassikast kui estraadipaladest. Kogudest „Põletada pärast lugemist: poeese ja aforisme 2001-2008“ (2009) ja „Kuidas seletada piiblit surnud jumalale: tõdemused 2008-2014“ (2014) leiab ka ajakajalisi ja päevapoliitilisi sedastusi. Mitmesugustes žanrides keelemänge pakub lühiproosakogumik „Lingvistiline mats“ (2020). Peamiselt pärineb Märka aines eesti kultuuri üldtuntumatest kihtidest, nii pakub ka see kogumik muuhulgas mitmesuguseid absurdi jõudvaid lugusid eesti kultuuritegelastest.

Mälestuslikus „Aja lugude“ sarjas ilmunud „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas“ (2016) pakub sissevaate Nõukogude aja elu-ollu, keskpunktiks sõjaväkke saatmise eest hullumajja pagemine. „Kirjanikud omavahel“ sarjas ilmunud „Elu on sõna. Kohtumised eesti kirjanikega“ (2018) käsitleb autori erinevaid kokkupuuteid eesti kirjanikega ning pakub kirjanikega seotud teemadel vahepalu. Viimastel aastatel on Märka kirjutanud ka lastelugusid ja -luulet.

Eesti Teatri Agentuuri 2019. aasta näidendivõistlusel sai teise preemia Märka näidend „Lambasihver“.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Lühiproosa, huumor
Töörahva elu. Tartu: V. Märka, 2001, 94 lk.
Lendas üle marmortahvli: vesteid. Tallinn: Jutulind, 2007, 140 lk.
Armastuskunsti suured võlurid. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2012, 173 lk.
Lingvistiline mats: lühikesed, veel lühemad ja peaaegu nähtamatud lood. Tartu: Vabamõtleja, 2020, 206 lk.

Luule
Tühja aju korinad. Tartu: EKSi Kaasaegse Kunsti Keskus, 1997, 28 lk.
Keel tarretises. Tartu: V. Märka, 2001, 96 lk.
Põletada pärast lugemist: poeese ja aforisme 2001-2008. Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2009, 80 lk.
Kuidas seletada piiblit surnud jumalale: tõdemused 2008-2014. Tallinn: Henrik, 2014, 119 lk.
Ai see opaka poeesia!: (palindroomiraamat). Tartu: Vabamõtleja, 2024, 64 lk.

Lastekirjandus
Barutino: puust sumomaadleja ja tema sõprade seiklused. Tallinn: Hea Lugu, 2015, 103 lk.
Kuidas kuud endale mütsid said. Tallinn: Koolibri, 2019, 56 lk.

Varia
Minu 1986: tiigriaasta hullumajas. Tartu: Petrone Print, 2016, 134 lk.
Elu on sõna. Kohtumised eesti kirjanikega. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 173 lk.