Heino Mikiver

Heino Mikiver (31. VIII 1924 – 26. II 2004) oli kunstnik, kirjanik ja muusik.

Sündis Loksal, õppis tänases Tallinna Reaalkoolis (lõpetas 1942) ja aastatel 1940-1941 Tallinna Konservatooriumi Muusikakoolis, 1942. aastal astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. 1943. aastal põgenes Soome, kus liitus vabatahtlikuna sõjaväega, st läks soomepoisiks. 1944 tuli tagasi Eestisse, osales nõukogudevastases sõjategevuses, arreteeriti ja mõisteti sunnitöölaagrisse, vabanes amnestiaga, 1947 põgenes Soome, kuid anti Nõukogude Liidule välja, misjärel ta saadeti Siberisse sunnitööle. Vabanes 1955. aastal. 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, seejärel töötas kujunduskunstniku ja raamatuillustraatorina. 1998. aastal pälvis Riigivapi V klassi teenetemärgi. Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema vennad olid kunstnik Olev Mikiver (1922-1994) ning ajakirjanik ja luuletaja Ilmar Mikiver (1920-2010). Näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver (1937-2006) oli tema teise põlve nõbu.

Nii Reaalkoolis kui muusikakoolis õppides puutus kokku hilisema eesti sürrealismi juhtfiguuri Ilmar Laabaniga. Selles kontaktis võib näha olulist rolli edasises kunstilises ja maailmavaatelises kujunemises, mis viis Mikiveri avangardistlike ilukirjandusvoolude juurde. Mikiverile oli kooliajast tuttav ka Jaan Kross, kellega puutus uuesti kokku vangistuses. Krossi järjepidev loometöö vangistuses ajendas ka Mikiveri luulet kirjutama.

Mikiveri esimesed katsetused absurditeatri vallas algasid juba enne vangilaagrit. Tema vanima säilinud absurdinäidendi käsikirja „Eeduart ja Kuningunde, ehk lood Vääna metsadest“ esmane dateering pärineb 1946. aastast (tervikdaatumiga 1946–1961). Ajaliselt paigutub see teos samasse perioodi prantsuse eksistentsialistliku absurdikirjanduse klassikaga, tähistades ühtlasi absurditeatri kohaliku traditsiooni alguspunkti Eestis.

Tänaseks on käsikirjalises vormis tuvastatud 12 näidendit. Lisaks draamale kirjutas Mikiver juhuluuletusi ja lühijutte. Ta põimis tekstides mängeldes kokku eri tahke – alates rahvuslikest, rahvusvahelistest ja ajaloolistest müütidest kuni sotsialistliku argipäeva ning päevakajaliste loosungiteni. Valikut loomingust koondab kogumik „Miki – eesti absurdi isa“ (2011).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Liigub!: multifilm. Tallinn: Perioodika, 1980, 22 lk.
Miki – eesti absurdi isa. Koostanud Leonhard Lapin. Tallinn: Penikoorem, 2011, 221 lk.