Carl Axel Mothander (14. I 1886 – 29. IV 1965) oli rootsi prosaist ja tõlkija.
Sündis Stockholmis, alustas õigusteaduseõpinguid Uppsala ülikoolis. Elukutseline sõjaväelane. Töötanud ajakirjanikuna Saksamaal. Võttis osa Soome ja ka Eesti Vabadussõjast Rootsi korpuse koosseisus. Abiellus baltisaksa päritolu Benita von Wrangeliga (1878-1967) ja elas 1928-1940 Eestis Tohisoo mõisas ja Tallinnas. Lahkus Eestist 1940. aastal. Suri Stockholmis.
Mothanderit võib näha omalaadse vahendajana eestlaste ja baltisakslaste vahel. Memuaarne „Baroner, bönder och bolsjeviker i Estland“ (1943, eesti keeles „Parunid, eestlased ja enamlased“, 1997) on omalaadne järelehüüe baltisaksa maailmale, mis kadus Teise maailmasõja hoovustes. Pilguheit baltisaksa maailma rõhuasetusega mõisaköögil on „Kulinaarsed vested“ (2014), mille aluseks Rootsi ajalehtedele kirjutatud lood.
Eestirootslaste Rootsi ümberasumist, mida Mothander organiseeris ja vahendas oma sidemeid kasutades, käsitleb „Den svenska kongens vita skepp“ (1949, eesti keeles „Rootsi kuninga valge laev“ 2011).
Tõlkis rootsi keelde A. H. Tammsaare romaani „Kõrboja peremees“, mis ilmus 1938. aastal. Valmis ka „Tõe ja õiguse“ esimese osa tõlke käsikiri, mis jäi avaldamata.
A. K.
Parunid, eestlased ja enamlased. Tlk Anu Saluäär. Tartu: Ilmamaa, 1997, 253 lk. [Järgmised trükid: 1998, 2010, 2021.]
Rootsi kuninga valge laev: riskantne mäng rannarootslaste pärast. Tlk Anu Saluäär. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2011, 214 lk. [2. trükk: 2017.]
Kulinaarsed vested. Tlk Anu Saluäär. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu nr 40), 2014, 88 lk. [2. trükk: 2023.]