Läti Henrik

Läti Henrik (ka Henricus de Lettis; u 1188 – pärast 1259) oli balti kroonik. Liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ning võõrvõimudele alistamist aastatel 1180–1227 käsitleb Henriku ladinakeelne kroonika, mis valmis oletatavasti aastatel 1224–1227. Läti Henriku kroonika on selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo kõige tähtsam allikas.

Läti Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi lähedalt. Õppis Lübecki lähedal asuvas Segebergi kloostris ning tuli misjonärina Liivimaale eeldatavalt 1205. aastal. Pühitseti 1208 preestriks ja määrati Rubene (Papendorfi) lätlaste hingekarjaseks Ümeral (piirkond tänapäeva põhja-Lätis Jumara jõe ümbruses Valmiera lähistel). Kuna Henrik valdas kohalikke keeli, osales tõlgina sõjakäikudel ning osales eestlaste ristimises.

Katoliku vaimulikuna õigustab Henrik Liivimaa vallutamist ristisõjaga, kirjeldades ristirüütlite röövsõda paganate vastu kui taevale meelepärast üritust. Kroonika lõpeb ülistusega Maarjale, kellele piiskop Albert siinse ala (Maarjamaa, Terra Mariana) pühitses. Kroonika on faktirohke, sisaldades üksikasjalikke sõjaretkede, lahingute ja piiramiste kirjeldusi ning ülestähendusi eestlaste elu-olust ja kommetest. Sisaldab koha- ja isikunimesid (näiteks Lembitus, Maniwalde, Tarbata, Odenpe) ning seal esineb esmakordselt kirjalikult eestikeelseid sõnu ja lauseid (näiteks Laula, laula, pappi!). Mitmekülgsed retoorilised võtted, sõnamängud ja võrdlused loovad tekstiga vahetu kontakti. Kroonika on omas žanris silmapaistev keskaegse kirjanduse teos ka rahvusvahelises ulatuses.

Henriku kroonika originaalkäsikiri ei ole säilinud, kõige vanem ärakiri pärineb 14. sajandist (nn Codex Zamoscianus). Trükis ilmus esimest korda 1740. aastal, tuginedes 16. sajandi lõpust pärinevale ärakirjale. Teaduslikult autoriteetsem väljaanne ilmus 1874.

Henriku Liivimaa kroonikale tuginevad mitmed hilisemad kroonikad ning ajaloolised ilukirjandusteosed.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Läti Henriku kroonika
Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat. 1. – 4. vihk / Alguskirja järele wälja annud J. Jung. Tartu: H. Laakmann, 1881-1884, 66 lk, 47 lk, 60 lk, 82 lk.
Henriku Liivimaa kroonika. Tlk Julius Mägiste. Stockholm: Vaba Eesti; Rooma: Maarjamaa, 1962, 319 lk. [2. trükk: 2008.]
Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Tlk Richard Kleis. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 292 lk. [Järgmised trükid: 1993, 2005, 2013, 2018, 2023.]

Läti Henriku kohta
Andrei Hvostov, Henrik. Näidend kaheteistkümnes pildis. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2006, 71 lk.