Teet Kallas

Teet Kallas (s. 6. IV 1943) on eesti kirjanik, prosaist, dramaturg ja publitsist.

Kallas sündis Tallinnas raamatupidaja pojana. Õppis aastatel 1950–1954 Iru algkoolis, 1954–1962 Tallinna 21. keskkoolis (mis jäi lõpetamata). Aastatel 1962–1965 oli sõjaväes. On töötanud Eesti Televisioonis kirjandussaadete toimetajana (1965–1966), ajakirja Looming proosa ja luule osakonna juhatajana (1968 –1970) ning peatoimetaja asetäitja kohusetäitjana (1981); ajalehtedes Vaba Maa, Post, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees. Nõukogudevastases agitatsioonis süüdistatuna oli aastatel 1969–1970 neli kuud vahistatuna eeluurimise all Patarei vanglas ja seejärel sundravil psühhiaatriahaiglas. Aastatel 1970–1986 oli Kallas kutseline kirjanik, 1992–1998 kirjastuse Kupar juhatuse liige ja peatoimetaja, 1993–1995 Eesti Vabariigi Presidendi kantselei referent.

Alates 1972. aastast on Kallas Eesti Kirjanike Liidu liige, 1980. aastatel kuulus liidu juhatusse (oli juhatuse sekretär), juhatuse presiidiumi, NSVL-i kirjanike liidu juhatuse revisjonikomisjoni ja NSVL-i kirjandusfondi presiidiumisse. Aastatel 1979–1990 kuulus NLKP-sse, 1990–1993 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (oli üks selle asutajaid), 1994–1996 oli Keskerakonna toetajaliige ja 1996–1998 Arengupartei liige. 1990. aastal oli Rahvarinde parlamendifraktsiooni kaasesimees, 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. Ta kuulub 20. augusti klubisse, mille liikmed hääletasid 20. augustil 1991 Ülemnõukogu liikmetena Eesti iseseisvuse poolt. Tema vend oli Olimar Kallas (1929-2006) – karikaturist ja üks eesti koomiksikunsti olulisemaid edendajaid 1970. ja 1980. aastatel.

Tänapäeval paljudele tuntud kui Eesti ühe pikaajalisema teleseriaali „Õnne 13“ (alates 1993) pikaajaline stsenarist (1996–2011), on Teet Kallas olnud viljakas kirjanik, kelle loomeviljade hulka kuulub nii novelle, romaane, luuletusi, jutustusi, arvustusi, följetone, kui ka kuuldemänge, laulutekste, näidendeid, filmistsenaariume ja tõlkeid. 1990-ndatel avaldati temalt ajakirjanduses mitu tuhat kirjutist eesti poliitika ja kultuurielu teemadel.

Tema looming on jõudnud nii teatrilavale („Neli vestlust armastusest – Ugala, 1972) kui ka filmilinale („Corrida“ – Tallinnfilm, 1984), ta on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele „Šlaager“ (1983, režissöör Peeter Urbla), „Reekviem“ (1984, rež. Olav Neuland) ja „Koera surm“ (1998, rež. Urmas Liiv).

Kallase loomes on absurdi, groteski, satiiri, müstifikatsiooni, mängulisust, kontraste ja fantaasiat. Parodistina on Kallas kasutanud ka pseudonüümi Peep Perv.

Esmakordselt avaldati tema loomingust lühijutt „Ootame“ ajalehes Säde 1958. aastal. Aasta hiljem sai arheoloogiliste kaevamiste olustikukirjeldus „Kullaotsijad“ esimese auhinna koolinoorte kirjandusvõistlusel. Koolinoorte võistlusel auhinnatud oli ka esimene avaldatud teos „Nii palju päikest“ (1964), mis kirjeldab linnalaste töösuve maal. „Heliseb-kõliseb…“ (1972) on kirjutatud vanglas ning inspireeritud Bulgakovi „Meistrist ja Margaritast“.

Novell „Tagasi suurte kivide juurde“ sai 1977. aastal novellipreemia. 1979. aastal pälvis romaan „Corrida“ romaanivõistluse II preemia, 1997. aastal romaan „Käsi“ Loomingu aastapreemia.

Ta on pälvinud Riigivapi V klassi (2002) ja III klassi teenetemärgi (2006).

M. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Nii palju päikest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 152 lk.
Heliseb-kõliseb. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 445 lk. [2. trükk: Tallinn: Pegasus, 2008, 523 lk.]
Corrida. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 224 lk.
Eiseni tänav. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 280 lk.
Janu. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 304 lk.
Kes tõttab öisele rongile. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 543 lk.
Niguliste. I-II. Tallinn: Kupar, 1990, 224+270 lk.
Jää hüvasti, Mr. Shakespeare. Tallinn: Kupar, 1995, 224 lk.
Käsi. Tallinn: Kupar, 1997, 198 lk.

Lühiproosa
Puiesteede kummaline valgus. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 205 lk.
Verine padi. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1971, 61 lk.
Varjud vikerkaarel. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 304 lk.
Viimane mõrv. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 200 lk.
Õhtuvalgus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 151 lk.
Insener Paberiti juhtum. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1977, 56 lk.
Väikesed hobused särava vikerkaare all. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 336 lk.
Hei, teie seal!. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 232 lk.
Arvi kamin. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1982, 70 lk.
Öö neljandas mikrorajoonis. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 207 lk.
Kaks meest lauas. Tallinn: Faatum, 2010, 350 lk.

Luule
Naine lõvi seljas. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 159 lk.

Kriitika, mälestused
Muljeid kirjandusmaastikult. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 287 lk. [Kirjanduskriitika.]
Mälestused. 1. osa. Tallinn: Faatum, 2011, 288 lk.
Mälestused. 2. osa. Tallinn: Faatum, 2014, 384 lk.