Pedro Krusten

Pedro Krusten (kodanikunimega Peeter Krustein, lastekirjanikuna kasutas pseudonüümi Salme Mets, 21. mai 1897 – 14. jaanuar 1987) oli eesti kirjanik.

Krusten sündis Harku vallas Muraste mõisa aedniku pojana. Ta õppis Rannamõisa vallakoolis ja Tallinnas J. Kirsipuu eraprogümnaasiumis. 1916. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli. 1917. aastast teenis tsaariarmees. Rindeleminekust pääses tänu sõjakoolis õppimisele. Venemaa kodusõja ajal sattus Punaarmeesse, 1921. aastal opteerus Eestisse. 1920. aastatel töötas Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtuametnikuna, 1926.–1940. aastani ajakirjaniku, kohtureporteri ja följetonistina Vaba Maa, Rahvalehe, Päevalehe ja Eesti Sõna toimetuses, lisaks aasta Tartus kirjastuses. Krusten oli aastast 1931 Eesti Kirjanike Liidu liige ning kuulus 1939. aastal asutatud Tallinna Kirjanike Ühingusse. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1950. aastal edasi USA-sse. Aastatel 1951–1967 töötas Washingtonis Ameerika Hääle eesti toimetuses. Pedro Krusten suri Virginias Arlingtonis. 1992. aastal maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule. Tema vennad olid kirjanik Erni Krusten (kes elas ja suri kodu-Eestis, 1900-1984) ja karikaturist Otto Krusten (1888-1937).

Pedro Krusteni esimesed värsid trükiti Loomingus 1923. aastal. 1928. aastal ilmunud esikromaan „Südame rahu“ pälvis kolmanda koha Looduse kirjastuse romaanivõistlusel. Sama preemia samal konkursil sai ta ka 1930. aastal romaani „Õilis vale“ eest. Krusten oli viljakas veste- ja romaanikirjanik, kirjutades algul autobiograafilisi raamatuid sõjaajast, kuid liikudes seejärel psühholoogilisemate teosteni, mis räägivad pagulusest ja kodust, sisemistest võitlustest ja kohanemisest. Tema omalaadses stiilis põimuvad mälestused, mõtted ja kultuuriloolised teadmised.

Suuremat tähelepanu kirjanikuna pälvis Krusten Muraste lapsepõlvekodu kujutava romaaniga „Vehklemõisa aednik“ (1936). Pagulasaja erakordseimaks teoseks peetakse nn Kaldametsa triloogiat: „Torn üle metsa“, „Laul kõrgel kaldal“ ja „Neiuke läks roosiaeda“.

1958. aastal pälvis Krusten Üleilmse Eesti Kirjanduse Seltsi ja Henrik Visnapuu Fondi poolt välis-eesti kirjandusauhinnana välja antud Henrik Visnapuu preemia teose eest „Kaugelviibija käekõrval“, mis kirjeldab Visnapuu enda lugu ja saatust pärast kodumaalt põgenemist.

17. augustil 1933 trükkis Rahvaleht ära Pedro Krusteni (Miini Mihkli pseudonüümi all) lookese „Liisil on punane pliiats“. Selles pealtnäha süütus jutukeses sisaldus akrostihhonit sisaldav luuletus, mille ridade esitähtedest tuli kokku lause „laku perset tsensor“. Tegu oli protestiga eeltsensuuri kehtestamisele valitsuse poolt tollase põhiseaduskriisi ja kaitseseisukorra ajal. Ajalehenumbrid konfiskeeriti ja ajaleht suleti kolmeks kuuks. 1989. aastal (taas)avaldas ajakiri Vikerkaar luuletuse nõukogude tsensuuri alt pääsemise tähistamiseks.

Pedro Krustenile meeldis lisaks kirjutamisele ka joonistada. Nooruses avaldati tema loodud karikatuure ajalehes Kilk.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Südamerahu. Tartu: Loodus, 1928, 184 lk.
Õilis vale. Tartu: Loodus, 1930, 271 lk.
Punane ohvitser. Tallinn: Aktsioon, 1932, 121 lk.
Vehklemõisa aednik. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 213 lk.
Pime voorus. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 188 lk.
Kalle Jaanuse kättemaks. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939, 262 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 176 lk].
Üle parda. Augsburg: USA-ala Eestlaste Kirjastus, 1946, 214 lk.
Ihaldatud silmapilk. Vadstena: Orto, 1950, 261 lk.
Inimese hoidja. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 284 lk.
Laev akna taga. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 271 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 2004, 200 lk.
Torn üle metsa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 295 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 207 lk].
Laul kõrgel kaldal. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 296 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 207 lk].
Neiuke läks roosiaeda. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 295 lk; [2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 192 lk].
Pikerpõld ja piirapeel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 256 lk.
Kingitus. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1982, 180 lk.

Lühiproosa
Vasema käega. Tartu: J. Mällo,1934, 116 lk.
Hädaohtlik tee. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 107 lk.
Purustatud pesa. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 184 lk.
Otsiv hääl. Tallinn: A. Tõnisson & Ko, 1944, 127 lk.
Päästja. Geislingen: Kultuur, 1947, 123 lk.
Hiiekaldal. Geislingen: Kultuur, 1948, 173 lk.
Huupi valitud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 254 lk.
Laevasõit Leaga. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 228 lk.
Lindude jooginõu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 191 lk.
Aedniku armastus. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 344 lk.

Lasteraamatud
Salme Mets, Mall ja Sass. Geislingen: Kultuur, 1947, 12 lk.
Salme Mets, Malle jänku. Geislingen: Kultuur, 1947, 16 lk.
Salme Mets, Eesti laste jõulumees. Geislingen: Kultuur, 1947, 11 lk.

Varia
Kaugelviibija käekõrval. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 255 lk.
Hullumajast möödumisel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 252 lk.
Aiapidu lampioonidega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 223 lk.