
Madde Kalda (1925. aastani Magdalena Alavina, aastatel 1925–1936 Magdalena Kalda, 1936. aastast Madde Kalda, 23. VIII 1903 – 6. IV 1984) oli prosaist.
Kalda sündis Harjumaal Hageri kihelkonnas Põikma külas talupidaja tütrena ning õppis Hageri vallakoolis ja Hageri Haridusseltsi koolis, mille lõpetas 1917. aastal. Ta töötas aastatel 1923–1925 Kernu, Hageri ja Vao vallavalitsuses sekretäri abina. Seejärel oli ta koduperenaine Väike-Maarjas. Aastatel 1978–1981 elas Kalda Muhu saarel Tamse külas, seejärel uuesti Väike-Maarjas, kus ta suri. Tema tütar oli kirjandusteadlane Maie Kalda (1929-2013).
1978. aasta romaanivõistlusel märgiti ära Kalda romaan „Vigalast Siberimaale”, mis ühe kolmandiku võrra lühendatult ilmus 1981. aastal pealkirjaga „Seitse tähte taeva Sõelas“ ja pälvis 1982 Eduard Vilde kirjandusauhinna. See oli autori ema eluloole ja perekonnapärimustele rajanev detailiehe ja olustikuliselt usaldusväärne, rohke etnograafilise ainestikuga jutustus Läänemaa küla- ja mõisarahva elust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Teos pälvis sooja vastuvõtu.
Kriitikud kiitsid romaani eriti autentsuse ja emotsionaalse mälu eest, mida tavapärased ajaloouuringud poleks suutnud saavutada. Lisaks asendas see raamat nõukogude ajal memuaarkirjanduse žanri, mida tsensuuri tingimuste ja marksistlikult ette määratud ajalookäsituse tõttu tegelikkuses ei eksisteerinud.
L. P.
Romaanid
Seitse tähte taeva Sõelas. Tallinn: Eesti Raamat, 1981. 255 lk.