Maarja Kangro

Maarja Kangro (s. 20. XII 1973) on tõlkija, luuletaja, prosaist ja esseist.

Sündinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning kaitsnud sealsamas magistrikraadi, 2007-2012 oli Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant. Eesti Kirjanike Liidu liige, alates 2024. aastast selle esimees.

Üks kaasaegse eesti kirjanduse silmapaistvamaid ja ka intrigeerivamaid autoreid Maarja Kangro tuli laiemale kirjandusareenile tõlkijana, ilukirjandusliku debüüdi tegi 2006. aastal luulekoguga „Kurat õrnal lumel“. Kangro luulekogud on pälvinud kolmel korral Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna: „Tule mu koopasse, mateeria“ (2007), „Heureka“ (2008) ja „Tuul“ (2019). „Heureka” sai ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Kangro paistab silma intellektuaalse ning intertekstuaalse luulega, mis ajaga on aina küpsenud ning muutunud teravamaks ja tabavamaks. Kangrole on tunnuslikud iroonia, ootamatud pöörded ja/või vaatenurk, sotsiaalne närv, erinevad tähenduskihid, kodusolek Euroopa kultuuriruumis ning isiklik kokkupuude (või -põrge) sotsiaalsega.

Luulega samaväärset tähelepanu on pälvinud ka Kangro proosa, mis pakub sissevaate kaasaja (kosmopoliitsesse) maailma, inimsuhteid ja ühiskonda käsitletakse ühtviisi sentimendivabalt. Kesksel kohal on kaasaegsed haritud ja eneseteadlikud naistegelased, kelle keelekasutus ei erine stereotüüpselt meestegelastele omaseks peetavast ning kes sageli leiab end silmitsi seismast intellektuaalse vs. bioloogilise eneseteostusega seotud küsimustega. Seda teemat käsitleb näiteks 2011. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna võitnud ühe naise rasestumiskatset käsitlev „48 tundi“, mis on ilmunud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia pälvinud kogus „Ahvid ja solidaarsus“ (2010). Teist korda pälvis Kangro novelliauhinna 2014. aastal „Atropose Opel Meriva“ eest, mis on ilmunud kogus „Hüppa tulle“ (2014).

Ka suurt vastukaja pälvinud esimene pikem proosateos „Klaaslaps“ (2016) käsitleb keskeale läheneva naise rasestumiskatseid ja lapseootuse lühikeseks jäänud õnne, kuna loode ei osutu elujõuliseks. Autobiograafiline, fiktsiooni ja reaalelu ning žanrilisi piire tühistav, dokumentaalromaaniks tituleeritud teos vaatleb jõhkra aususe ja detailsusega ühe sündimata jäänud lapse lugu. Traumaatilised läbielamised põimuvad laiemate ühiskondlike sündmustega, millest ei puudu kangrolik huumor, mis sedakorda on mustemast mustem.

(Enese)irooniliselt, kriitiliselt ja vaimukalt heidab „Minu auhinnad“ (2018) pilgu Eesti kirjanduspreemiate telgitagustesse nii auhinna saaja kui ka andja vaatepunktist, analüüsides auhinnakultuuri ka laiemalt.

Kangro on pälvinud 2003. aastal esimese auhinna Dante Alighieri Seltsi luuletõlgete võistlusel, 2006. aastal parima lasteraamatu auhinna „Aasta Rosin“ „Puuviljadraakoni“ (2006) eest, 2016. aastal Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna Hans Magnus Enzensbergeni „Titanicu põhjamineku“ tõlke eest ning samal aastal Erster Rödermarksche Literaturpreis’i luuletuse „Vana armuke“ (Der Ex, Cornelius Hasselblatti tõlkes) eest. 2011. aastal pälvis Kangro stipendiumi „Ela ja sära“ ning 2016-2018 oli kirjanikupalga saaja. 2023 sai Kangro August Sanga nimeline luuletõlke auhinna ukraina luuletaja Halõna Kruki luuletuse “Inimkonna ajalugu” tõlke eest.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaan
Klaaslaps. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2016, 208 lk.

Lühiproosa
Ahvid ja solidaarsus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 191 lk.
Dantelik auk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 140 lk.
Hüppa tulle. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2014, 163 lk.
Minu auhinnad. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2018, 333 lk.
Õismäe ajamasin. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2021, 232 lk.

Luule
Kurat õrnal lumel. Tallinn: Verb, 2006, 88 lk.
Tule mu koopasse, mateeria. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 92 lk.
Heureka. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 74 lk.
Kunstiteadlase jõulupuu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 76 lk.
Must tomat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 73 lk.
Tuul. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2019, 118 lk.
Parim võimalik punane. Luuletusi aastaist 2020-2025. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2025, 84 lk.

Lastekirjandus
Puuviljadraakon. Tallinn: Koolibri, 2006, 32 lk.
Isa kõrvad: lugusid lastele. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2020, 78 lk.
Susad ja teisi jutte. Illustreerinud Kirke Kangro. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2021, 102 lk.
Ulguv rula. Lasteluuletused. Illustreerinud Kirke Kangro. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2022, 62 lk.
Norskav printsess. Illustreerinud Kirke Kangro. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2025, 47 lk.

Varia
Kaks pead: libretoraamat. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2020, 152 lk.