Kätlin Kaldmaa

Kätin Kaldmaa (sündinud 30. augustil 1970) on eesti prosaist, luuletaja, kriitik ja tõlkija.

Kaldmaa sündis Jõgevamaal Voorel zootehnikute peres neljalapselise pere teise lapsena. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal. Aastatel 1999–2006 töötas tegevjuhina tõlkeettevõttes SDI Media Estonia, 2006–2010 Eesti Päevalehes kultuuritoimetuse juhatajana, kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastajana, 2009–2011 raamatuajakirja Lugu peatoimetajana, 2010–2016 Eesti Lastekirjanduse Keskuse välissuhete juhina. 2016. aastast on Kalmaa olnud vabakutseline kirjanik ja tõlkija, 2017. aastast kirjastuse Hunt osanik. Alates 2010. aastast, mil taasasutati Eesti PEN, on ta olnud selle juhatuse liige ja president, 2016-2022 oli PEN Internationali välissekretär. Tema tütar on luuletaja ja tõlkija Hanneleele Kaldmaa.

Kaldmaa on kirjutanud luulekogusid, proosateoseid, lasteraamatuid ja õpikuid. Tema loomingu märksõnadeks on maagiline realism, keele- ja vormimängud, sotsiaalkriitika ning feminism. Tema luule on vabavärsiline proosaluule, sageli selge piirita luule ja proosa vahel. Tema kirjutisi on mõjutanud nii nõukogudeaegne lapsepõlv, millel tuginevad lasteraamatud „Neli last ja Murka“ (2010), „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (2016) ja „Kaks armastuslugu“ (2017) kui ka hilisemad reisid Islandile, mis kajastuvad teostes „Lugu Keegi Eikellegitütre Isast“ (2012), „Armastuse tähestik“ (2012/2018) ning „Islandil ei ole liblikaid“ (2013).

Kaldmaa teostes on keskmisest rohkem tähelepanu pööratud kujunduslikule ja materiaalsele küljele. Need on ära märkimist leidnud mitmel kauneimate raamatute konkursil. Ta on teinud koostööd kunstnike ja kujundate Angelika Schneideri, Marge Nelgi ja Mai Grepiga.

Kätlin Kaldmaa on tõlkinud eesti keelde kümneid teoseid inglise, soome ja hispaania keelest, sealhulgas näiteks Gabriel García Márqueze, Michael Ondaatje ja Jeanette Wintersoni loomingut. Tema enda loomingut on tõlgitud araabia, jaapani, korea, läti ja islandi keelde.

2012. aastal pälvis Friedebert Tuglase novelli auhinna novelli „Kui poisid tulid“ eest, 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhinna „Lydia“ eest. 2017. aastal kanti Rahvusvahelise Noorteraamatukogu The White Ravens kataloogi „Halb tüdruk on jumala hea olla“ ning 2022. aastal „Lydia“. Auhindadele on nomineeritud teisigi tema teoseid.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Islandil ei ole liblikaid. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2013, 326 lk.
Väike terav nuga. Tallinn: Tuum, 2014, 206 lk.
Hundi taltsutamine. Tallinn: Hunt, 2021, 160 lk.

Luule
Larii-laree. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, lk.
Kätlin Kätlin, Üks pole ühtegi. One is none. Tallinn: Kätlin Kaldmaa, 2008, 120 lk.
Nägemata ilmad. Tallinn: NyNorden, 2009, 58 lk.
Armastuse tähestik. Tallinn: Ny Norden, 2012, 80 lk; [2. trükk, Tallinn: Hunt, 2018, 80 lk].
Mu tiivad on mu juured. Tallinn: Hunt, 2023, 192 lk.

Lastekirjandus
Neli last ja Murka. Tallinn: Hermes, 2010, 80 lk.
Lugu Keegi Eikellegitütre isast. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012, 104 lk.
Halb tüdruk on jumala hea olla. Tallinn: Varrak, 2016, 140 lk.
Ajalend. Palamuse: Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, 2020, 84 lk.
Lydia. Tallinn: Hunt, 2021, 44 lk.
Jõulud Islandi moodi, ehk, Trolliemand Grýla, jõulukass ja kolmteist jõulumehikest. Tallinn: Hunt, 2024, 49 lk.

Varia
Õnn on otsuse küsimus, ehk, Need asjad, mida üks ema oma tütrele õpetada ei jõudnud. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2013, 128 lk.
Kätlin Kaldmaa, Anni Kalm, Ilmast ilma 1. 5. klassi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2015, 192 lk.
Kätlin Kaldmaa, Anni Kalm, Ilmast ilma 2. 6. klassi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2016, 223 lk.
Kätlin Kaldmaa, Hanneleele Kaldmaa, Kaks armastuslugu. Tartu: Petrone Print, 2017, 272 lk.
Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas. Tallinn: Hunt, 2020, 48 lk,