Jüri Kaldmaa

Jüri Kaldmaa (sünd. 14. IV 1968) on luuletaja, näitekirjanik ning kirjandus- ja teatrikriitik.

Kaldmaa on sündinud Pärnus. Ta lõpetas 1986. aastal Pärnu I Keskkooli ja õppis aastatel 1986–1987 Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas ajakirjandust. Ta on töötanud valvurina, kooliteenijana, lehekandjana, arvutiladujana ajalehes Postimees, ajakirjanikuna Tartu Linnalehes, toimetajana ajalehes Eesti Kirik. Ta on Kirjanike Liidu liige alates 2005. aastast.

Jüri Kaldmaa loomingust on avaldatud kaks luulekogu, „Passioon” (2000) ja „Lapsevaev” (2004) ning näidendikogumik „Kolmainsus” (2001). Temalt on ilmunud luuletusi, näidendeid, arvustusi, esseid ja muid kirjutisi ajakirjades Looming, Vikerkaar ja Teater. Muusika. Kino ning ajalehtedes Sirp/Reede, Postimees, Eesti Ekspress ja mujal. Jüri Kaldmaa näidend „Surnud liblikate tants” võitis teater „Ugala” 1991. aasta näidendivõistlusel esimese auhinna.

Kaldmaa luulet iseloomustab range vormikäsitlus. Ta kasutab silbirõhulist ja lõppriimilist vormi, eelistab jambi. Tema loomingu teemade ringi kuuluvad armastus, luuserlik boheemlus, Tartu agul ja melanhoolne bluus.

2021. aastal ilmus Kaldmaa koostatuna mahukas kogumik Venda Sõelsepa luuletusi sunnitöölaagrist „Kolõma – kole maa”.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Passioon. Tartu: Huma, 2000, 79 lk.
Lapsevaev. Tartu: Ilmamaa, 2004, 63 lk.

Lühiproosa, varia
Isa kasvab pojaks: poeedi kollaažromaan 1986–2005. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 287 lk. [Arvustused, artiklid, esseed, jutustused, luuletused, novellid.]

Näidendid
Kolmainsus. Tetraloogia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 385 lk. [Sisu: ‘Surnud liblikate tants’, ‘Delirium tremens’, ‘Askeet ja libu’, ‘Kolmkõla(d)’.]