Holger Kaints

Holger Kaints (sündinud 4. I 1957) on prosaist ja kriitik.

Tallinnas sündinud ning muuhulgas raamatukaupmehena töötanud Kaints on Eesti Kirjanike Liidu (alates 2009) ja Eesti PEN-Klubi liige.

Selgelt ära tuntava käekirja ja stiiliga Kaintsi debüütromaan „Teekond mäetipu poole“ alapealkirjaga „Ulmejutt” ilmus 2003. aastal. Alternatiivajaloolise teose tegevustik toimub 2012. aastal Nõukogude Liidus, viidates muuhulgas nõukogudeaegsele teaduslikule fantastikale. Nõukogude maailm kõige sellele iseloomulikuga avaneb groteskses võtmes.

Nõukogude aja jäänukid on osalt teemaks ka „Lennukivaatlejas“, mille tegevustik leiab aset Tallinna lennujaama lähistel asunud lobudike rajoonis, kus elutsesid peaasjalikult vene taustaga kaasaegse maailma edust kõrvale jäänud. Üks neist tegeleb päevade kaupa lennukite jälgimise ja ülestähenduste tegemisega, uskudes, et on jälile jõudnud suurele saladusele. Trillerliku, nihestatud reaalsusega maailmas kruvib pinget salapärane, peategelast jälitama asuv must BMW.

Aastatesse 1938, 1941 ja 1946 ehk Eesti Vabariigi lõpu- ja Nõukogude Eesti algusaegade olustikku heidab läbi põhimõttelise kommunistiga abiellunud noore neiu Rilma pilgu romaan „Uinuv maa“ (2016). Ajaloolistele materjalidele tuginev ja kohati äratuntavate prototüüpidega romaan kujutab sisseelamisega, ent ajajärgu kujutamisele tavapäraselt omase dramaatikata, kommunistliku eliidi maailma ning uue ühiskonna ehitamist.

Sissevaate ühe perekonna eri liikmete vaatepunktist nähtud jõululaupäeva pakub kammerliku alatooniga lühiromaan „Jõululaupäev. Nõmme 1970“ (2018). Romaani „Sten Marsingi salk” (2021) peategelasteks on koolipoisid ühes Lõuna-Eesti väikelinnas 1963. aastal, kellel tekivad pärast mahavaikitud ajaloosündmustest teadasaamist dissidentlikud meeleolud. Kummalise ulme alla liigituva jutustuse „Pole midagi uut siin päikese all. Kirjanduslik eksperiment” (2023) kirjutamist alustas Kaints 1976. aastal 19-aastasena.

Aastatest 2002-2014 pärinevat lühiproosat koondab kogu „Päev, mil Stalin suri“ (2015). Kaintsi järgmine lühiproosakogu on „Vaikne patsient ja teisi jutte aastaist 2016-2025” (2025).

Autori suhet raamatutega alustades lapsepõlvest kuni tööni Vabariikliku raamatukaubastu raamatute ja kantseleikaupade hulgibaasis, mille kaudu jõudsid Eestisse välismaised raamatud, käsitleb „Mälestusi raamatutest“ (2017). Ühtaegu avaneb pilt ka ajajärgust.

Kaints pälvis 2009. aastal esimesena Siugja Sulepea kirjandusauhinna „Lennukivaatleja“ (2009) eest ning 2012. aastal ajakirja Looming aastapreemia. 2019. aastal valiti üheks kirjanikupalga saajaks.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Teekond mäetipu poole: ulmejutt. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 205 lk.
Lennukivaatleja. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2009, 143 lk.
Mardika umb, ehk Minu väike hullumaja. Tallinn: Varrak, 2010, 247 lk.
Kõrvalepõige. Tallinn: Varrak, 2012, 365 lk.
Uinuv maa: triptühhon. Tallinn: Hea Lugu, 2016, 249 lk.
Jõululaupäev: Nõmme 1970. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 111 lk.
Sten Marsingi salk. Tallinn: Hea Lugu, 2021, 382 lk.
Pole midagi uut siin päikese all. Kirjanduslik eksperiment. Tallinn: Hea Lugu, 2023, 206 lk.

Lühiproosa
Päev, mil Stalin suri: lühiproosat aastatest 2002-2014. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, 143 lk.
Vaikne patsient ja teisi jutte aastaist 2016-2025. Tallinn: Hea Lugu, 2025, 198 lk.

Mälestused
Mälestusi raamatutest. Tallinn: Hea Lugu, 2017, 159 lk.