Boris Kabur

Boris Kabur (15. IX 1917 – 28. I 2002) oli eesti kirjanik ja tõlkija, kelle kirjanduslik looming liigitub valdavalt eetilisi ja filosoofilisi teadusprobleeme vaagiva teadusliku fantastika žanrisse.

Kabur sündis Tallinnas töölisperes mordvalasest isa pojana. Tema vanaisa tegutses Mordvas šamaanina. 1925–1931 õppis Kabur Tallinnas algkoolis, 1936 lõpetas Tallinna Poeglaste Kommerts­gümnaasiumi. 1941 lõpetas Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna magistrikraadiga füüsikas ning jätkas õpinguid arstiteaduse alal. Liitumine üliõpilasseltsiga Veljesto lähendas teda humanitaariale. 1942–1945 oli ta Tartu Ülikooli radioloogiakateedri assistent. 1945–1946 viibis vangistuses. 1946–1947 töötas Üleliidulises Okeanograafia ja Merekalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudis Moskvas. 1947–1954 viibis Siberis vangilaagris. Tema leiduritalenti tõendab vangilaagri metsatööstuse osakonnas konstrueeritud käsimootorsaag Družba. 1954 pääses tagasi Eestisse ja hakkas vaba­kutseliseks kirjanikuks. 1966 astus Eesti Kirjanike Liitu. Ta valiti Idamaade kirjanduse teeneka tõlkijana Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliikmeks. Aastast 1970 kuulus NSV Liidu Kirjanike Liidu seiklus- ja ulmekirjanduse nõukogusse. 1973 võitis Poznańis sotsialismi­maade ulmekirjanike peaauhinna oma noorsoojutustusega “Kosmose rannavetes”. Viimastel kümnenditel elas Elva lähedal Peedul. Tema abikaasa oli kirjanik Astrid Reinla (1948-1995).

Lastenäidendid „Rops“ (lavastatud 1964) ja „Rops aitab kõiki“ (lavastatud 1965, mõlemad ilmunud raamatuna 1967) ühendavad ajastuomase teadusliku mõtteviisi muinasjutule iseloomulike võtetega, selgitamaks lastele moodsa teaduse – küberneetika – tõdesid. Igapäevasesse kooli- ja kodukeskkonda toodud küberpoiss Rops kehastab humoorikal viisil teaduslik-tehnilise progressi unistust tehisintellektist, kes sarnaneb inimesega peaaegu kõiges. Vaagides inimese ja masina metafoorse suhte kaudu südametunnistuse probleemi, eeskätt hea ja kurja olemust, püüab Kabur avada tollase tehnokraatia eetilist dimensiooni. Näidendid asetavad kriitilisse valgusse nõukogude bürokraatliku koolikorralduse ja haridussüsteemi, mis nõudis käskude robotlikku täitmist, soosis jäika mõtlemist ja kollektiivi huvide eest seismist. Näidendeid lavastati korduvalt Nõukogude Liidu, Ida-Euroopa ja Soome teatrites, ent ka USA ja Austraalia eesti näiteseltskondades.

Optimistlik jutustus „Kosmose rannavetes“ (1966) on puhtakujuline teaduslik fantastika, nn planeediseiklus (planetary romance), mille sündmustik hargneb 24. sajandi paiku nii Maal kui ka planetoidil Hermes. Peategelasteks on kolm uljast noorteadlast, kes paljastavad võimu- ja auahne kosmoseteadlase vandenõu ning kõrvaldavad salajases raketibaasis varitseva hädaohu. Jutustus loob idealiseeritud kujutelma tulevikuinimesest ning utreeritud nägemuse teaduslik-tehnilisest progressist. Avantüristlik ja hurraapaatoslik narratiiv tõstatab küsimusi teadlase rollist ja kollektiivi jõust ühiskonnas.

Käsikirja jäänud psühholoogiline ulmedraama „Antivalgus” (lavastus 1968) näitab teadlaste ringkonnas tekkivaid intriige, mis on põhjustatud eetilistest ja filosoofilistest erimeelsustest. Näidend mängib kvantfüüsika problemaatikaga, tõstatades ühtlasi küsimuse teadlase rollist ja vastutusest ühiskonnas.

Ilukirjandusliku loomingu kõrval tegeles Kabur alates 1941. aastast tõlketööga, eestindades W. Whitmani ja E. L. Mastersi luulet, H. W. Longfellow indiaaniteemalise eepose “Laul Haiavatast”, M. Shelley “Frankensteini”, V. Rasputini, N. Roerichi, N. Wieneri jt teoseid. Samuti tõlkis ta eesti keelde iidseid eeposeid, nagu sumeri „Gilgameši“ ja armeenia „Sassuuni Davithi“ ning on avaldanud kirjandusalaseid ja teadusloolisi artikleid.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Proosa
Kosmose rannavetes. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 144 lk.
Sassuuni sõgedad: lugusid armeenia muistsetest kangelastest. Jutustanud Boris Kabur. Redigeerinud ja eessõna: Ain Kaalep; illustreerinud K. Smbatjan. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 250 lk.
Gilgameš: Veeuputusaegseid lugusid Gilgameši eepose järgi. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 60 lk.
Haiavata lood. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 143 lk. [H. W. Longfellow indiaani mütoloogial põhineva kunsteepose ümberjutustus.]

Näidendid
Rops. Rops aitab kõiki. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 80 lk. [Sari ‘Kooli näitelava’, 11. kd.]