Aino Kallas

Aino Kallas (sünninimega Aino Julia Maria Krohn, 2. VIII 1878 – 9. XI 1956) oli saksa ja soomerootsi juurtega soome-eesti kirjanik, kes on saavutanud rahvusvahelise kuulsuse Eesti, eriti Saaremaa ajaloo ainetel kirjutatud müütilis-kujundlike romaanide ja näidenditega. 20. sajandi esimesel poolel oli ta Läänes tuntuim Eesti ainest kasutav kirjanik.

Ta sündis Soomes Viiburi läänis Kiiskilä mõisas. Isa Julius Krohn oli Helsingi ülikooli rahvaluuleprofessor ja luuletaja. Aino Krohn õppis aastatel 1887–94 soome tütarlastekoolis Helsingis. Debüteeris ajakirjanduses omaloominguga 1894. aastal. Esimene värsikogu ilmus 1897. ja esimene novellikogu 1899. aastal, mõlemad Aino Suonio pseudonüümi all.

Abiellus 1900. aastal eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar Kallasega, kelle juured olid Saaremaal. Paaril sündis viis last. Aastatel 1900–1903 elas Aino Kallas Peterburis, 1903–1918 Tartus, kus osales aktiivselt eesti kultuurielus. Kallasel kujunesid sügavad kiindumussuhted psühhiaater Juhan Luigaga ja soome luuletaja Eino Leinoga. Need tekitasid tema perekonnas pingeid ja suunasid teda omaloomingus keelatud armastuse teema juurde. Kallas omandas eesti keele ja kirjutas oma teosed mõnikord rööbiti eesti ja soome keeles. Külaskäigud Saaremaale sütitasid autoris huvi Eesti heroiliste ajaloopärimuste vastu, samuti kütkestas teda Eesti loodus. 1918. aastal sai Oskar Kallasest vastloodud Eesti Vabariigi diplomaat. Olenevalt abikaasa diplomaadiülesannetest elas Aino Kallas aastatel 1919–1922 Helsingis ja 1922–1934 Londonis. Inglismaal kujunesid tal sõprussuhted mitme sealse tunnustatud kirjanikuga. Aino Kallas reisis palju ja esines eesti ja soome kultuuri saadikuna Lääne-Euroopas. 20. sajandi kahel esimesel kümnendil avaldatud romaanides ja novellikogudes kujutas Kallas sotsiaalkriitiliselt Eesti olusid, näiteks 1905. aasta revolutsiooni sündmusi ja haritlaste probleeme. Novellikogu „Vieras veri“ („Võõras veri“, 1921) rakendab impressionismi stiilivõtteid.

Aino Kallase loomingu esimeseks tipuks peetakse nn proosaballaade „Barbara von Tisenhusen“ (1923), „Reigin pappi“ („Reigi õpetaja“, 1926) ja „Sudenmorsian“ („Hundimõrsja“, 1928). Selles triloogias (nimega „Surmav Eros“) on kasutatud vanade kroonikate ja vaimulike tekstide stiili ja jutustamislaadi. Neid teoseid märgistab mõrkjas ja sügav keelatud armastuse ja surma teema. Kallase loomingut tõlgiti inglise keelde ja mitmetesse teistesse Euroopa keeltesse ning see saavutas Lääne kirjandusringkondades heatahtliku ja kiitva vastukaja.

Aastatel 1924–1938 elas ja kirjutas Kallas suviti Hiiumaal Kassaris. Kallase teiseks tipuks on 1930. aastatel kirjutatud näidendid (nt „Patseba Saaremaal“, 1932; „Mare ja ta poeg“, 1935; „Bernhard Riives“, 1936; „Hundimõrsja“, 1938), mille tegevustik enamasti põhineb varasematel proosatekstidel. Samal kümnendil avaldas Kallas ka esseekogu ja reisiraamatu Marokost.

1940. aastate algul ilmus Kallaselt kolm kõrgetasemelist luulekogu, samuti uusi novelli- ja esseekogumikke ning mälestusteraamatuid. Tema sulest pärineb ka Lydia Koidula elulugu „Tähdenlento“ („Tähelend“, 1915). 1942. aastal pälvis Kallas Soomes Aleksis Kivi auhinna ja 1953 Soome kultuurkapitali auhinna. Teise maailmasõja ajal lubasid Eestit okupeerinud Saksa võimud Kallastel asuda ümber Stockholmi. Pärast Oskar Kallase surma ja sõja lõppu veetis Aino Kallas eluõhtu Helsingis. Järelpõlvedele on tema loomingu üheks huvipakkuvamaks osaks jäänud Helsingis aastatel 1952–1956 avaldatud viis päevaraamatut, mis hõlmavad ülestähendusi ajajärgust 1897–1931.

Enamiku Kallase soomekeelsest loomingust on eesti keelde tõlkinud Friedebert Tuglas. Kallase luulet on ilmunud eesti keeles Minni Nurme tõlkes.

L. P.

Raamatud soome keeles

Luule
Aino Suonio, Lauluja ja ballaadeja. Porvoo: Werner Söderström, 1897, 92 pp. [Contents: Lauluja ja ballaadeja ; Edvi ja Elgiiva : historiallinen ballaadi-sarja viidessä laulussa ; Ballaadi-käännöksiä.]
Merentakaisia lauluja. Valikoima runokäännöksiä ja katsaus virolaiseen laulurunouteen. Helsinki: Otava, 1911, 96 pp.
Suljettu puutarha. Helsinki: Otava, 1915, 79 pp.
Säkenistö. Kokoelma uudempaa suomalaista runoutta. Kolmenkymmenenkahden runoilijan runoja ja muotokuvat. Helsinki: Otava, 1918, 192 pp. [7th ed: 1929.]
Kuoleman joutsen. Helsinki: Otava, 1942, 176 pp.
Kuun silta. Helsinki: Otava, 1943, 75 pp.
Polttoroviolla. Helsinki: Otava, 1945, 141 pp.
Aino Kallaksen kauneimmat runot. Helsinki: Otava, 1959, 109 pp.

Romaanid
Kirsti. Sielunkuvaus. Helsinki: Otava, 1902, 182 pp.
Katinka Rabe. Kirja lapsesta. Helsinki: Otava, 1920, 247 pp.

Novellid ja jutustused
Aino Suonio, Kuloa ja kevättä. Porvoo: Werner Söderström, 1899, 138 pp.
Meren takaa. [1. sarja]. Helsinki: Otava, 1904, 98 pp. [2nd ed: 1924.]
Meren takaa. 2. sarja. Helsinki: Otava, 1905, 153 pp.
Ants Raudjalg. Virolainen kertomus. Helsinki: Otava, 1907, 140 pp. [‘Ants Raudjalg. Eesti jutustus’. 2nd ed: 1924.]
Lähtevien laivojen kaupunki. Helsinki: Otava, 1913, 163 pp. [2nd ed: 1995.]
Seitsemän Titanic-novelleja. Helsinki: Otava, 1914, 104 pp.
Musta raita. Valikoima virolaisaiheisia novelleja 1904-1914. Helsinki: Otava, 1919, 195 pp.
Vieras veri. Rakkausnovelleja. Helsinki: Otava, 1921, 136 pp. [Contents: Legenda nuoresta Odelesta ja pitaalisesta ; Ruispelto ; Ruutanalammikko ; Luolan korva ; Vieras veri ; Muuan rakkaustarina ; Gerdruta Carponai.]
Barbara von Tisenhusen. Liivinmaalainen tarina. Somistanut Toivo Vikstedt. Helsinki: Otava, 1923, 96 pp. [Next eds: 1938, 1962, 1995.]
Reigin pappi. Hiidenmaalainen tarina. Helsinki: Otava, 1926, 257 pp. [Next eds: 1934, 1938, 1962, 1995.]
Novelleja. Helsinki: Otava, 1928, 108 pp.
Sudenmorsian. Hiidenmaalainen tarina. Helsinki: Otava, 1928, 141 pp. [Next eds: 1938, 1962, 1979, 1995, 2003, 2007.]
Pyhän joen kosto. Kaksi balladia. Helsinki: Otava, 1930, 202 pp.
Seitsemän neitsyttä. Tarinoita. Helsinki: Otava, 1948, 196 pp.
Rakkauden vankit. Tarinoita. Helsinki: Otava, 1951, 267 pp.

Näidendid
Bathseba Saarenmaalla. Yksinäytöksinen näytelma. Helsinki: Otava, 1932, 45 pp.
Mare ja hänen poikansa. Kolminäytöksinen näytelma. Helsinki: Otava, 1935, 109 pp.
Talonpojan kunnia. Yksinäytöksinen näytelmä. Helsinki: Otava, 1936, 49 pp.
Sudenmorsian. Balladinäytelmä, 5 näytöstä. Helsinki: Otava, 1937, 79 pp.

Mälestused, päevikud, kirjavahetus
Tähdenlento. Virolaisen runoilijattaren Koidulan elämä. Helsinki: Otava, 1915, 259 pp. [2nd ed: 1935.]
Nuori-Viro. Muotokuvia ja suuntaviivoja. Helsinki: Otava, 1918, 281 pp.
Langatonta sähköa. Pieniä kirjeitä Lontoosta. Helsinki: Otava, 1928, 137 pp.
Marokon lumoissa. Pieniä kirjeitä Marokosta. Helsinki: Otava, 1931, 173 pp.
Löytöretkillä Lontoossa. Kaksitoista vuotta Viron Lontoon-lähetystössä vuosina 1922-1934. Muistelmia Englannista, Amerikasta ja Hollannista. Helsinki: Otava, 1944, 227 pp. [2nd ed: 1945.]
Kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia. Helsinki: Otava, 1945, 254 pp.
Uusia kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia. Helsinki: Otava, 1946, 272 pp.
Kolmas saattue kanssavaeltajia ja ohikulkijoita. Muistoja ja muotokuvia. Helsinki: Otava, 1947, 212 pp.
Päiväkirja vuosilta 1897-1906. Helsinki: Otava, 1952, 355 pp. [Next eds: 1952, 1953, 1954.]
Päiväkirja vuosilta 1907-1915. Helsinki: Otava, 1953, 369 pp. [2nd ed: 1954.]
Päiväkirja vuosilta 1916-1921. Helsinki: Otava, 1954, 228 pp. [2nd ed: 1954.]
Päiväkirja vuosilta 1922-1926. Helsinki: Otava, 1955, 304 pp. [2nd ed: 1956.]
Päiväkirja vuosilta 1927-1931. Helsinki: Otava, 1956, 304 pp.
Elämäntoveri. Toimittanut Annikki Setälä. Helsinki: Otava, 1959, 286 pp. [Next eds: 1959.]
Vaeltava vieraskirja vuosilta 1946-1956. Helsinki: Otava, 1957, 394 pp. [2nd ed: 1956.]
Elämäni päiväkirjat. 1., 1897-1916. Esipuheella, eräillä lisäyksillä ja huomautuksilla varustanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1978, 718 pp.
Elämäni päiväkirjat. 2., 1917-1931. Esipuheella, eräillä lisäyksillä ja huomatuksilla varustanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1978, 759 pp.
Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1884 – 1913. Toimittanut Riitta Kallas. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1988, 436+32 pp.
Kolme naista, kolme kohtaloa. Aino Kallaksen kirjeenvaihtoa Ilona Jalavan ja Helmi Krohnin kanssa vuosina 1914 – 1955. Toimittanut Riitta Kallas. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1989, 381 pp.
Elämisen taiteesta. Aino Kallaksen ja Anna-Maria Tallgrenin kirjeenvaihtoa kolmelta vuosikymmeneltä. Toimittanut Silja Vuorikuru. Helsinki: Otava, 2008, 351 pp.

Valitud teosed
Valitut teokset. 1. Valkea laiva. Helsinki: Otava, 1938, XLVIII+192 pp.
Valitut teokset. 2. Meren takaa. Valittuja novelleja ja Katinka Rabe. Helsinki: Otava, 1938, 321 pp.
Valitut teokset. 3. Surmaava Eros: Barbara von Tiesenhusen, Reigin pappi, Sudenmorsian. Helsinki: Otava, 1938, 297 pp.
Valitut teokset. Johdannon kirjoittanut Kai Laitinen. Helsinki: Otava, 1954, 487 pp. [Contents: Katinka Rabe ; Barbara von Tiesenhusen ; Reigin pappi ; Sudenmorsian ; Novelleja ja tarinoita. 2nd ed: 1970, 2008.]

Raamatud eesti keeles

Luule
Igaviku väraval. Valitud luuletused. Koostanud ja soome keelest tõlkinud Minni Nurme; järelsõna: August Eelmäe. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 64 lk.

Novellid ja jutustused
Mere tagant. 1. Jutustused Eesti teoorjuse ajast. Soome keelest tõlkinud G. Suits. Tartu: Postimees, 1905, 73 lk. [Sisu: Saaremaa. Linnasõit. Köster ja kirikherra. Kaali augul. Teolised. Kupja Pärdi surm. Ingel. Vaenlane.]
Ants Raudjalg. Eesti jutustus. Soome keelest J. Aawik. Tartu: Postimees, 1907, 132 lk.
Mere tagant. 2. Eesti jutustused. Soome keelest tõlkinud G. Suits. Tartu: Postimees, 1908, 95 lk. [Sisu: Vana Oru surm. Saaremaa prohvet. Püha isa saadik. Bathseba Saaremaal. Sõjamehe ema. Väike hiina eesel. Salakaubavedaja. Pulmad.]
Lahkuvate laevade linn. Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1913, 131 lk. [Sisu: 1. Bernhard Riives. Vana-Oru surm. 2. Saaremaa intermezzo : Usutunnistus. Meil on surnu seltsis. Kullalaev. Üle müüri. Rändav küünal. Inimene. Nägemus. Lendav liiv. Lahkuvate laevade linn. Saaremaa ülistus. 3. Pimedus. Võõras. Üks kõikide eest. Lasnamäe valge laev.]
Seitse novelli. Tõlkinud Martin Puru. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 85 lk. [Sisu: Maailma mõte ; Loodute hüüd ; Seitse ; Filemon ja Baucis ; Jumala jalg ; Olematu ootus ; Johannes Sarkka uni.]
Võõras veri. Armastusnovellid. Soome keelest tõlkind Friedebert Tuglas. Tallinn: Varrak, 1922, 95 lk. [Sisu: Võõras veri ; Legend noorest Odelest ja pidalitõbisest ; Rukkipõld ; Kogretiik ; Koopa kõrv ; Üks armastuselugu ; Gerdruta Carponai.]
Barbara von Tisenhusen. Üks jutt Liiwimaalt. Maakeele tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Varrak, 1924, 82 lk.
Hundimõrsja. Üks jutt Hiiumaalt. Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 80 lk. [2. trükk: 1982.]
Püha Jõe kättemaks. Kaks ballaadi. Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 141 lk.
Seitse neitsit. Jutustused. Soome keelest tõlkinud Joh. Aavik. Göteborg: Orto, 1950, 230 lk.
Armastuse vangid. Jutustusi. Soome keelest tõlkinud J. Aavik. Toronto: Orto, 1952, 234 lk.
Valitud proosat Friedebert Tuglase tõlkes. Koostanud August Eelmäe, esseed tõlkinud H. Laanpere. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 227 lk.
Reigi õpetaja. Püha jõe kättemaks. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Järelsõna: Aivar Põldvee. Tallinn: Eesti Päevaleht: Akadeemia, 2008, 188 lk.

Näidendid
Patseba Saaremaal. Draama ühes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 36 lk.
Mare ja ta poeg. 3-vaatuseline näidend (neli pilti). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 90 lk.
Bernhard Riives. Ühevaatuseline näidend. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936, 34 lk.
Hundimõrsja. Ballaadnäidend viies vaatuses. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 110 lk.
Lavaproosa. Näidendite kogumiku koostas Külli Laugaste; järelsõna: H. Puhvel. Tartu: A. Kallas, 1998, 152 lk. [Sisu: ‘Patseba Saaremaal’, ‘Mare ja ta poeg’, ‘Bernhard Riives’, ‘Hundimõrsja’.]

Mälestused, päevikud, kirjavahetus
Tähelend. Koidula elulugu. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Odamees, 1918, 222 lk. [2. trükk: 1929.]
Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned. Soome keelest tõlkind Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti, 1921, 200 lk.
Leiuretkedel Londonis. Kaksteist aastat Eesti Londoni-saatkonnas aastail 1922-1934. Mälestusi Inglismaast, Ameerikast ja Hollandist. Soome keelest tõlkinud Joh. Aavik. Vadstena: Orto, 1945, 303 lk.
Mu saatuse maa. Soome keelest tõlkinud J. Aavik. Vadstena: Orto, 1947, 209 lk.
Päevaraamat aastaist 1897-1906. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Toronto: Orto, 1954, 325 lk. [2. trükk: 1994.]
Päevaraamat aastaist 1907-1915. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Toronto: Orto, 1955, 336 lk. [2. trükk: 1994.]
Hinge sild. Päevikulehti aastaist 1916-1921. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 272 lk. [2. trükk: 1993.]
Suurlinnade udus ja säras. Päevikulehti aastaist 1922-1926. Soome keelest tõlkinud H. Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 336 lk. [2. trükk: 1996.]
Pööripäevad. Päevikulehti aastaist 1927-1931. Soome keelest tõlkinud Helmi Eller. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 325 lk. [2. trükk: 1996.]
Elukaaslane. Soome keelest tõlkinud Helgi Kelle ja Aino Laagus. Eessõna: Annikki Setälä. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1999, 136 lk. [‘Elämäntoveri’.]
Tähelend. Eesti poetessi Koidula elulugu. Soome keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Ants Paikre. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 197 lk.
Londoni võlus. Väikesi kirju Briti saartelt. Koostanud Mall Jõgi; tõlge: Johannes Aavik, Mall Jõgi; toimetanud Mari Kolk. Tallinn: Tammerraamat, 2010, 303 lk.
Mu saatuse maa. Soome keelest tõlkinud Johannes Aavik ja Mall Jõgi. Koostanud Mall Jõgi; toimetanud Mari Kolk. Tallinn: Tammerraamat, 2012, 311 lk.
Rändav külalisraamat aastatest 1946-1956. Tõlkinud Mall Jõgi. Tallinn: Eesti Raamat, 2020, 395 lk.

Valitud ja kogutud teosed
Kogutud teosed. 1. anne. Mere tagant; Ants Raudjalg. Novellid ja lühiromaan. Tõlkijad G. Suits ja J. Aavik, eessõna tõlkinud F. Tuglas. Tartu: EKS, 1929, 278 lk. [Sisu: ‘Ants Raudjalg’, ‘Saaremaa’, ‘Köster ja kirikhärra’, ‘Linnasõit’, ‘Patseba Saaremaal’, ‘Teolised’, ‘Kupja Pärdi surm’, ‘Sõjamehe ema’, ‘Väike hiina eesel’, ‘Püha isa saadik’, ‘Saaremaa prohvet’, ‘Salakaubavedaja’, ‘Ingel’, ‘Pulmad’, ‘Kaali augul’.]
Kogutud teosed. 2. anne. Valge laev. Novellid. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931, 223 lk. [Sisu: ‘Legend noorest Odelest ja pidalitõbisest’, ‘Gerdruta Carponai’, ‘Lasnamäe valge laev’, ‘Üks kõigi eest’, ‘Vana Oru surm’, ‘Bernhard Riives’, ‘Võõras veri’, ‘Üks armastuselugu’, ‘Kogretiik’, ‘Koopa kõrv’, ‘Rukkipõld’, ‘Võõras’, ‘Pimedus’, ‘Saaremaa intermezzo’.]
Kogutud teosed. 3. anne. Surmav Eros. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, 141 lk. [Sisu: ‘Barbara von Tisenhusen’, ‘Hundimõrsja’.]
Kogutud teosed. 4. anne. Reigi õpetaja. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1928, 157 lk.
Kogutud teosed. 5. anne. Katinka Rabe. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930, 203 lk.
Kogutud teosed. 6. anne. Tähelend. Koidula elulugu. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 264 lk.
Kogutud teosed. 8. anne. Kiirtepild. Väikesed kirjad Londonist. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929, 152 lk.
Kogutud teosed. 9. anne. Maroko võlus. Väikesed kirjad Marokost. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932, 141 lk.
Valitud teosed. Koostanud ja soome keelest tõlkinud F. Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.