Agu Kask

Agu Kask (22./9. XI 1906 – 24. VII 1977) oli väliseesti prosaist, kes kirjeldas oma romaanides eestlaste läbielamisi pöördelistel aegadel.

Sündis Viljandimaal Vana-Tännassilma vallas, õppis Viljandis. Töötas ajakirjanikuna Tallinnas Päevalehe toimetuses ja Riigi Ringhäälingus. Sõja ajal oli idarindel sõjakirjasaatja. Põgenes 1944 Saksamaale, sealt 1950 edasi Rootsi, töötas tööstuses. Suri Stockholmis.

Ilukirjanduslikku loomingut hakkas avaldama paguluses. Peateemaks Teise maailmasõja sündmused ja sõjajärgsed aastad ning eestlaste käekäik murrangulise aja keerises. Romaanid „Võõra risti all“ (1950) ning „Kartuse ja lootuse vahel“ (1952) keskenduvad noore naise elukäigule Teise maailmasõja lõpuaastail. Sakslasega abiellunud eestlanna lahkub Eestist, vastuolude tõttu perekonnas jõuab sõjapõgenikelaagrisse, milles elavate eestlaste pahelisemad omadused selgelt välja joonistuvad. Sõduri vaatepunkti esitab romaan „Unustatud sugupõlv“ (1951), mis muuhulgas vaeb mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas sõja mõttetusest. Noore eestlase läbielamised Nõukogude vangilaagrites on tähelepanu all romaanis „Varjud udus“ (1956). Romaanides on esiplaanil sündmuste kirjeldused, milles on tunda autori ajakirjaniku töö kogemust, tegelaste psühholoogilistele keerdkäikudele on pööratud vähem tähelepanu. Olulisel kohal on toimunu talletamine ja mäletamine.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Novels
Võõra risti all. Göteborg: Orto: 1950, 231 lk.
Unustatud sugupõlv. Göteborg, Toronto: Orto, 1951, 324 lk.
Kartuse ja lootuse vahel. Toronto: Orto, 1952, 236 lk.
Varjud udus. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 344 lk.