Sandra Jõgeva

Sandra Jõgeva (s. 17. VII 1976) on kunstnik, kuraator ja publitsist.

Õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1995-1996), Eesti Kunstiakadeemias maali (lõpetas bakalaureuseõppe 2000) ja interdistsiplinaarseid kunste (lõpetas magistriõpingud 2002), Tartu Ülikoolis pedagoogikat (2009). Eesti Kunstnike Liidu liige.

Tegevusväli ulatub isikunäitustest, performance’itest ja videoloomingust kuraatori- ja meediakoostööprojektideni, mida täiendab kursuste ja töötubade juhendamine. Esindab nullindate mässumeelset ja süsteemikriitilist kunstivoolu. 2004. aastal pälvis Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia (koos Margus Tammega loomingulise tegevuse eest rühmituses Avangard), tema dokumentaalfilm „Armastus…“ sai 2018. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali ja EFTA aasta dokumentaalfilmi preemia.

2009. aastal pälvis Jõgeva kirjanduslik debüüt, proosakogu „Draamapunkt“ (2008) Betti Alveri debüüdipreemia. Teos murendab žanripiire, paiknedes ilukirjanduse, autobiograafia, esseistika ja blogikroonika vahealal. Autobiograafilise ja publitsistliku koega teoses ristuvad eneseirooniline autobiograafilisus ning kriitiline suhestumine kaasaegse kultuurikontekstiga.

Ka dokumentaalfilmi „Armastus…“ valmimisaegne päevik „Avalikud ja salajased märkmed“ (2018) heidab pilgu nii kunstiringkonda kui autori mõtte- ja loominguliste otsingute maailma, kajastades muuhulgas autori tegutsemist dominana, mis on kesksem teema lühiromaanina määratletavas teoses „Üks päev aastal 0“ (2021). Kriisiaegset Eesti ühiskonda lahkav teos esindab moodsat romaanitüüpi, mis keskendub keskse kangelase asemel ajastu koondportree loomisele. Autorile omase julguse ja eneseirooniaga põimitakse eri tegelaste elud sotsiaalpsühholoogiliseks tervikuks.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Üks päev aastal 0. Tallinn: Rahva Raamat, 2021, 160 lk.

Lühiproosa
Draamapunkt. Tartu: Võluri tagasitulek, 2008, 91 lk.

Päevik
Avalikud ja salajased märkmed. Tallinn: Koobakene, 2018, 274 lk