Peep Ilmet

Peep Ilmet (kodanikunimega Peep Gorinov, sünd. 30. X 1948) on luuletaja ja tõlkija.

Ilmet sündis Palamusel. Ta õppis aastatel 1956–1964 Avinurme koolis ja lõpetas 1967. aastal Nõo keskkooli. Seejärel õppis ta ühe aasta Eesti Põllumajanduse Akadeemias maakorraldust. Pärast kaht aastat sõjaväeteenistuses õppis ta 1970-1972 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Aastatel 1972–1975 töötas ta Tartu Ülikooli raamatukogus köitja-restauraatorina, seejärel elas neli aastat Läänemaal, kus töötas Matsalu riikliku looduskaitseala tehnikuna ja järelevalve ülemana. 1980. aastal asus ta elama Tallinna, kus oli 16 aastat restauraator, esialgu riiklikus kunstimuuseumis, hiljem ennistuskojas „Kanut“. 1996. aastast alates on Ilmet olnud vabakutseline luuletaja. Peep Ilmet on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1986. aastast. Ta on abielus tõlkija ning kirjastaja Krista Kaeraga, nende tütar on tõlkija Kaisa Kaer ja poeg filmirežissöör Kaaren Kaer.

Ilmeti esimesed ilukirjanduslikud tekstid avaldati 1960. aastate lõpus käsikirjalistes almanahhides „Õitsev tuul“, „Kamikaze“, „Jumala tuul“, „Karjamaa“ ning almanahhi „Vigilia“ I, II ja IV köites. 1977. aastal ilmusid Ilmeti esimesed luuletused ajakirjas Looming. Debüütluulekogu „Tuulekannel“ ilmus 1980. aastal. Sõna „tuul“ esineb Ilmeti luulekogude pealkirjades sageli, kriitikud on nimetanud tuult Ilmeti autorikujundiks. Ilmeti luule on looduslähedane, talle on omane eesti muinasusundist pärinev kujundikeel. Loomingus valitseb kindlas värsimõõdus riimiline luule.

Juba debüütkogus lõi Ilmet Juhan Liivi järgi oma uue luulevormi, nn liivingu. Ilmeti autorižanr liiving on Juhan Liivi 1911. aastal kirjutatud neljarealise luuletuse „Sügise tuul“ silbiskeemil 4-4-8-4 põhinev napp luulevorm. Ilmet kasutab ü asemel tähte y, mis koos arhailise ja murdekeelse sõnavaraga muudab tema teosed äratuntavaks.

Ilmeti luulet on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde, lühiproosat saksa keelde. Ilmet on tõlkinud vene keelest ning värsistanud luuletusi ja luulekatkeid inglise, prantsuse, saksa, ungari, tadžiki jt keeltest rohkem kui 50 tõlkeproosaraamatu jaoks. Mahukamad nendest on Rudyard Kiplingi „Muinaslugusid“ (1983) ja „Džungliraamat“ (2001), Oscar Wilde’i „Readingi vangla ballaad“ (2004; inglise keelest koos Krista Kaeraga), Charles Perrault’ „Muinasjutud“ (2007; kogumiku värssosad prantsuse keelest koos Madis Jürviste ja Madli Kütiga).

Ilmet on avaldanud artikleid, esseid ja arvustusi ning koostanud mitmeid luulekogumikke. Tema luuletuste sõnadele on paljud eesti artistid (Ultima Thule, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Silvi Vrait, Kukerpillid jpt) teinud laule, millest mitmed on saanud osaks Eesti popmuusika klassikast. Koos Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusikutega on ta välja andnud helikasseti „Hingesoo järv“.

2011. aastal ilmus Ilmeti sulest raamatuköitmise käsiraamat „Koduköide“.

Ta on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2026).

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Tuulekanne. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. 55 lk.
Tuuletee; Ajastaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 38 lk.
Matsalu mailt. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. 39 lk.
Tuul tuli. Tallinn: Eesti Raamat, 1986. 77 lk.
Tuulatud luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. 136 lk.
Linnamägi tuulte vallas: tuulatud luuletusi 1973–1989. / A drumlin in the wind. Tõlkinud Krista Kaer. Turku: Takapiru/Gillot, 1989. 60 lk.
Mõraseks mõistetud meel. Tallinn: Eesti Raamat, 1991. 76 lk.
Tuuldunud luule. Tallinn: Varrak, 1998. 179 lk.
Muigelsui ent tõsimeeli. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 114 lk.
Meilmail. Tallinn: Varrak, 2009. 107 lk.
Taevall. Tallinn: Varrak, 2009. 44 lk.
Ikebana – elavad lilled. Dagmar Kotli. Luuletanud Peep Ilmet. Tallinn: Varrak, 2010. 187 lk.
Aega on mu meelest. Tallinn: Varrak, 2013. 74 lk.
Ajastaja. Tallinn: Penikoorem, 2012. 152 lk.
Sõõlatud luule. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 448 lk.
Linnumeeli. Tallinn: Varrak, 2015. 68 lk.
Ykskõikvus. Tallinn: Varrak, 2016. 77 lk.
Ole mine. Tallinn: Varrak, 2025. 80 lk.

Lühiproosa
Ilmunud aegade hämarast [jutud ja luuletused]. Tallinn: Kupar, 1993. 67 lk.

Käsiraamat
Koduköide: käsiraamat neile, kes soovivad ise raamatuid köita. Peep Gorinov. Tallinn: Varrak, 2011. 151 lk.