Toomas Haug

Toomas Haug (s. 1. V 1956) on kirjandusloolane, kriitik ja publitsist.

Sündis ja õppis Tallinnas, aastatel 1974-1978 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust. Töötas F. Tuglase majamuuseumis vanemteadurina (1978-1983), aastast 1983 ajakirjas Looming toimetajana, aastast 1990 peatoimetaja asetäitjana. Olnud ka Eesti Humanitaarinstituudi lektor ja raadio Vaba Euroopa kultuuri- ja poliitikavaatleja. Kuulus Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee juhatusse (1989-1990), Eesti Kongressi liige (1990-1992) ja Eesti Komitee pressitoimkonna juhataja. Kirjanike Liidu liige 1985, juhatuse liige 1986-1989 ja 1992-1998.

Arvustajana debüteeris Sirbis ja Vasaras 1978. aastal. Lisaks kriitikale avaldanud nii ülevaatlikke kui üksikküsimuste käsitlusi eesti kirjandusloost. Haugi tähelepanu on pälvinud nii tuntud autorid ja aspektid kui ka vähemtuntud. On käsitlenud näiteks Siurut ja Tarapitat, F. Tuglase, A. H. Tammsaare ja J. Krossi loomingut, aga ka uuemat kirjandust, näiteks Andrus Kivirähki. Tundnud huvi kirjanduse n-ö äärealade vastu. Paistab silma hea faktitundmise ning esseistliku ja kohati novelliliku kirjutajana, kel oskus leida ja põimida seni tundmata või seostamata aspekte. Enamasti on Toomas Haugil n-ö vana kooli kirjanduskäsitlused, mida ei raami moodsad või vähemmoodsad teooriad.

On koostanud Mart Mägeri valikluulekogu „Taevasalla“ (2010) ning esseede kogumikud „Valik. 1. osa: esseid maailmakirjandusest“ (1987) ja „Valik. 3. osa: esseid maailmakirjandusest“ (1988) ning artiklikogumiku „Valik. 2. osa: artikleid eestluse ajaloost“ (1988).

On kirjutanud mälestusteraamatu „Mööda Koidu tänavat“ (2014), kus kunagist lapsepõlvekogemust raamib täiskasvanud mehe pilk. Mahe huumor ja kohatine irooniagi on siin, nagu kirjandusloolistestki artiklites, omal kohal.

Haugi algselt Loomingus ilmunud novellid „Ema hääl“ ja „Mustamäe vanad“ on ilmunud ka kogumikus „Eesti novell 2019“ ja „Eesti novell 2020“. Ajakirjas Akadeemia ilmunud novell „Mustjala. Tõestisündinud lugu” pälvis 2022. aastal Tuglase novellipreemia.

On pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2001. aastal artikli „Tallinna tänava kolmnurgas: peatükk kanoniseerimata kirjanduslugu“ eest, 2004. aastal kogumiku „Troojamäe tõotus“ eest, 2006. aastal artikli „A. H. T. surm Aafrikas“ eest ja 2010. aastal kogumiku „Klassikute lahkumine“ eest. Pälvis Riigivapi IV klassi teenetemärgi 2000. aastal.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Kirjandusuurimused, artiklid ja arvustused
Troojamäe tõotus: 33 kirjatööd. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, 455 lk.
Klassikute lahkumine: 25 kirjatööd. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 415 lk.
Tagasi Troojamäele: 30 kirjatööd ja interluudium. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, 487 lk.
Kuramaaži lõpp ja teisi kirjatöid. Tallinn: EKSA, 2025. 485 lk.

Mälestused
Mööda Koidu tänavat: ülestähendusi varajasest ajast. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 108 lk.