Indrek Hirv

Indrek Hirv (s. 15. XII 1956) on eesti luuletaja, tõlkija ja kunstnik.

Sündis Kohilas kunstnike peres – tema ema oli graafik ja isa maalikunstnik. Õppis Tartu 10. algkoolis ja Tartu 1. keskkoolis ning 1981. aastal lõpetas keraamikuna ENSV Riikliku Kunstiinstituudi. Töötanud Tartus laste kunstikoolis ja kunstimuuseumis. 1988. aastal asutas Tartu Kunstiühingu Konrad Mäe nimelise stuudio ja oli selle esimene juhataja. Oma kunstiloomingus on viljelenud portselanmaali, õlimaali ja graafikat, osalenud nii isik- kui ka ülevaatenäitustel kodu- ja välismaal. Muu hulgas on illustreerinud Tartu 1. keskkooli almanahhi „Sulesepad“ (1974) ja Hasso Krulli esimese luulekogu „Pihlakate meri“ (1988), nagu ka teinud oma luulekogudele vinjette.

Peamiselt vabakutselise kunstnikuna on ta elanud Tallinnas ja Tartus. Mõne aasta viibis ta Hollandis (1989–1991), kus tegutses Raadio Vaba Euroopa korrespondendina, ja Saksamaal (2005–2006). Ta on Eesti Kunstnike Liidu (alates 1985), Eesti Kirjanike Liidu (alates 1991) ning Eesti Üliõpilaste Seltsi (alates 2009) liige, kuulunud Tartu Noorte Autorite Koondisse (NAK) ning kirjandusrühmitusse Wellesto. Hirv on olnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (2017-2024) ja Tartu linnavolikogu liige (2023-2024).

Kõrvuti kunstitegevusega on ta pidevalt kirjutanud luulet. Esimesed värsid avaldas 1980. aastal, esimese luulekogu „Uneraev“, mida peeti üheks tolleaegse luuleuuenduse avatähiseks, 1987. aastal. Tema luules leidub sürrealistlikke, erootilisi ning kultuurimütoloogilisi elemente, kosmilisi seoseid ja kristlikku sümboolikat.

2000-ndatel aastatel on temalt ilmunud ka proosat, draamat ja esseistikat, sh on ta kirjutanud filmistsenaariumi „Sinimustvalge needus“ (2009) ja kontsert-etenduse „Viimane tango 1944 – Pallase lõpp“ (2011).

Ta on tõlkinud prantsuse luulet (nt „Prantsuse bukett“, 2011) sh Baudelaire’i („Väikesed kurja lilled“, Tänapäev, 2000, koos Ants Orase ja August Sangaga); Hermann Hesse värsse (Kunst, 2005) ja Aleksandr Puškini luulet (Varrak, 2003) ning vaimulikke tekste koos Vello Saloga: Matteuse evangeeliumi (Maarjamaa, 2015), heebrea keelest Kuningas Taaveti laulud (LR, 2008), saksa keelest „Psalmid“ (Maarjamaa, 2009), kreeka keelest „Johannese ilmutuse“ (LR, 2010).

Ta on kirjutanud koos Ants Juskega tekste Rein Kelpmani maalialbumile („Kelpman“, Varrak, 2003) ja koostanud eesti kristliku luule antoloogia „Lauluallikas“ (Maarjamaa, 2003), Kaalu Kirme luulekogu „Vana valge“ (Huma, 2005) ning koos Urmas Oti ja Piret Pääsukesega Marie Underi loomingu koondkogu (SE&JS, 2007).

1993. aastal pälvis ta Eesti kirjanduse aastapreemia luulekogude „Kuu vari“ ja „Võhumõõk“ eest, 2006. aastal luulekoguga „Surmapõletaja“ kultuurilehe Sirp ja Eesti Raudtee kirjandusauhinna ning 2010. aastal Gustav Suitsu stipendiumi. 2011. aastal omistati talle Valgetähe teenetemärk (IV klass).

M. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Uneraev. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1987, 40 lk.
Pimetrükk = Salapainos: valimata luuletusi ajavahemikust 1976-1987. Soomekeelse teksti tõlkinud R. Grünthal jt, eessõna: S. Kiin, autori illustratsioonid. Helsinki: 1988, 78 lk. [Rööptekst eesti ja soome keeles. Sari ‘Estonia Raamatukogu’, 1.]
Põueoda. Tallinn: Eesti Kostabi Selts, 1990, 69 lk.
Kuu vari. Tallinn: Vagabund, 1992, 125 lk.
Võhumõõk. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1992, 48 lk.
Tähekerjus. Tallinn: etf, 1993, 70 lk.
Taskuraamat. Tartu: Elmatar, 1994, 16 lk.
Põuasinine. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1996, 72 lk.
Kiviingel. Tartu, 1997, 64 lk.
Fuugamust. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1998, 48 lk.
Pärlhall. Tallinn: Virgela, 1998, 96 lk.
Ööpäev: luulet 24 aastast tõlgete ja lehejuttude taustal. Järelsõna: Vaapo Vaher. Tallinn: Virgela, 2000, 400 lk.
Liblikate õhkkerge veri. Tallinn: Tänapäev, 2001, 72 lk.
Ülemlaul. Tallinn: Tänapäev, 2003, 112 lk.
Surmapõletaja. Tallinn: Tuum, 2006, 168 lk.
Veesilm. Tallinn: Tänapäev, 2009, 79 lk.
Ülalt valla. Tallinn: Maarjamaa, 2009, 104 lk.
Tiivavalu. Tartu: Ilmamaa, 2012, 120 lk.
Hingekiri. Tartu: Ilmamaa, 2013, 512 lk.
Kassitoome. Tartu: Ilmamaa, 2013, 71 lk.
Südasügis. Tartu: Ilmamaa, 2016, 96 lk.
Kuradisild. Tartu: Ilmamaa, 2016, 63 lk.
Inglisild. Ülo Soosteri joonistused. Tallinn: Varrak, 2016, 312 lk.
Toomemägi on Emajõgi. Tartu: Ilmamaa, 2016, 80 lk.
Ohvrikivi. Tallinn: Varrak, 2017, 255 lk. [Koondkogu.]
Kuldöölane. Tallinn: Post Factum, 2018, 83 lk.
Emajõgi : luulet 2016-2019. Tartu: Ilmamaa, 2019, 310 lk.
Mu vana armastus. Tartu: Ilmamaa, 2019, 114 lk.
Minu viimane kevad. Tartu: Ilmamaa, 2020, 96 lk.
Ratsuritäht. Tartu: Ilmamaa, 2020, 96 lk.
Hingekiri. Kogutud luuletused II. Tartu: Ilmamaa, 2021, 431 lk.
Päiskivi. Tartu: Ilmamaa, 2022, 74 lk.
Taskuraamat (taskutähekerjus). Tartu: Ilmamaa, 2022, 30 lk.
Aokarikas. Tartu: Ilmamaa, 2023, 93 lk.
Sünnikaal. Tartu: Ilmamaa, 2023, 93 lk.
Salamälu. Tartu: Ilmamaa, 2024, 93 lk.
Kivitrükk. Tallinn: Varrak, 2025, 213 lk.
Tinapeegel. Tartu: Ilmamaa, 2025, 93 lk.
Vaikustihedus. Tartu: Ilmamaa, 2026, 93 lk.

Lastekirjandus
Hea poisi jutud. Tallinn: Tänapäev, 2002, 24 lk.

Reisikirjad, mälestused, artiklid
Rännuraamat. Koostanud ja toimetanud Kati Lindström. Tartu: EÜS Veljesto Kirjastus, 1996, 94 lk.
Klaaskübara all. Tartu: Ilmamaa, 2004, 168 lk. [Artiklid.]
Tartust Pariisi ja tagasi: rännakutest, kunstist ja möödanikust. Koostaja Kadri Asmer. Tallinn: Go Group, 2016, 238 lk.

Näidendid
Pauluse kiriku kellad. Tallinn: SE&JS, 2007, 54 lk.