Gert Helbemäe

Gert Helbemäe (sünninimi Einborn, 10. XI / 28. X 1913 – 15. VII 1974) on eesti kirjanik, kes on tuntud peamiselt ajalooaineliste romaanide ja novellide, ent ka näidendite ja kuuldemängude autorina.

Sündis Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. 1921–1933 õppis Tallinnas Prantsuse Lütseumis. Alustas teenistust ajakirjanikuna, töötas reporterina mitmete väljaannete juures. Ajalehele Uudisleht kirjutas kontserdi- ja teatriarvustusi ning lugusid Tallinna ajaloost. 1930ndatel tegutses veel mitme ajalehe (Eesti Pildileht, Roheline Post, Film ja Elu) tegevtoimetajana. Pärast sõjaväeteenistust 1934 siirdus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, tegi kaastööd Raadiolehele ja kirjutas kuuldemänge. II maailmasõja ajal tegutses raadioteatris näitejuhina, lavastades kuuldemänge. 1944 põgenes Saksamaale Lüübekisse, kus töötas UNRRA (United Nations Relief and Rehabilitation Administration) raamatukogus. 1947 asus Londonisse, kus töötas lühikest aega BBC muusikasaadete toimetuses. 1947 andis seal välja ajalehte Eesti Hääl, oli alates 1960 selle toimetaja. Oli Eesti pagulaste PEN-klubi asutaja ja juhataja; kuulus Eesti Kirjanike Kooperatiivi kolleegiumi. Suri Londonis ja on maetud Kensingtoni Gunnersbury kalmistule.

Helbemäe kirjutas peamiselt ajaloolist proosat, psühholoogilisi karakterromaane, laste- ja noortekirjandust, näidendeid, kuuldemänge, laulutekste ja kirjanduskriitikat. Esmalt sai ta tuntuks laulusõnade ja raadioteatri kuuldemängudega. 1937–1942 valmis umbes 30 kuulde­mängu, millest mitmed põhinesid mõne tuntud kunstniku või helilooja elulool. Mõned tema nukunäidendid („Mänguasjade mäss”, „Varastatud unenägu”, „Miki-Hiir Eestis”) lavastati aastatel 1937–1939 Eesti Draamateatris. Sõjaperioodil ilmus temalt noorsoonäidend „Võlutud pajupill“ (1941) ja draama „Augusta Carolina“ (1942). Keskaegse Tallinna ajalugu kujunes põhiteemaks noorsoojutustustes „Vana Toomas” (1944) ja „Raekooli õpilane” (1948). Lastele kirjutas ta eksiilis ka lühinäidendeid ja vöötoravatest pajatava raamatu „Minni ja Miku. Kaks vöötoravat” („A Chipmunk on my Shoulder“, 1968).

Esimene novellikogu „Vaikija” (1947) sisaldab ajalooainelisi jutte ja legende, näiteks novell „Katsumus” toob esmakordselt kirjandusse ajalookroonik Balthasar Russowi kuju, groteskne novell „Õigus eluks” lähtub Niguliste kiriku seinale maalitud Bernt Notke „Surmatantsust”. Pagulasele kohustuslik põgenemisromaan „Elamata elu“ (1952) kujutab elu Saksamaa pagulaslaagris endise suurärimehe vaatepunktist. Romaan „Kägu odraokkaga” (1953) vaatleb inimese moraalse languse teemat, andetu, kuid karjeristliku laulja ambitsioonide fiaskot. Romaani taustaks on vabariigiaegne Tallinn, baltisakslaste probleemid ja kirjaniku nägemus ühiskondlikest sündmustest 1940–1941.

Groteski kalduv psühholoogiline romaan „Õekesed” (1955) uurib ennekõike inimsuhteid nelja õe, Tallinnas Nõmmel elava kadakliku kasvatuse, kuid kopitanud argieluga vanatüdrukute ja nende vennatütre, poolorvuks jäänud viieaastase lapse vahel.

Ajalooline romaan „Sellest mustast mungast” I–II (1957–1958) on koloriitne pilguheit 16. sajandi I poolde, mil munkade kloostrielu Tallinna Dominiiklaste kloostris on mõjutamas katk, reformatsioon, kloostripoliitika ja kirikuvõimude intriigid linnaisandatega.

Psühholoogiline romaan „Ohvrilaev” („The Ship to Delos”, 1960) kujutab suvist armastuslugu, kus olulisim on tegelaste – keskealise eesti mehe ja Eestisse põgenenud noore juuditari – siseheitluste pinevus, nende tunnete ja mõistuse traagiline vastuolu.

Eesti pagulaste elu Londonis kujutavad romaanid „Ainult ajutiseks” (1964) ja „Pagejad” (1971). Esmakordne eesti kirjanduses on siin homoseksuaalsuse teema laiaulatuslikum arendus.

Loovisiku sunnitud loobumist tavaelust kajastab biograafiline draama „Üleliigne inimene” (1972), mis keskendub luuletaja Juhan Liivi elukäigule aastail 1885–1894. Postuumselt ilmunud raamat „Järelpõimik“ (1979) esitab ajaloolise draama „Reetmine vere vastu“ ja ajalooainelisi novelle.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Elamata elu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 272 lk.
Kägu odraokkaga. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 304 lk.
Õeksed. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 320 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 183 lk.]
Sellest mustast mungast: üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees. I. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 291 lk. [Järgnevad trükid: ‘Sellest mustast mungast’ I-II, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 375 lk; ‘Sellest mustast mungast’ I-II, Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008, 415 lk.]
Sellest mustast mungast: üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees. II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 326 lk. [Järgnevad trükid: ‘Sellest mustast mungast’ I-II, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 375 lk; ‘Sellest mustast mungast’ I-II, Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008, 415 lk.]
Ohvrilaev. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1960, 265 lk. [Järgnev trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 165 lk.]
Ainult ajutiseks. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 256 lk.
Pagejad. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1971, 255 lk.

Lühiproosa
Lumikellukeste sünd. Tallinn: Loodus, 1940, 28 lk. [Lastejutt.]
Vana Toomas. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 62 lk. [‘Järgnev trükk: Vana Toomase legend’, Tallinn: Grenader, 2012, 64 lk.]
Vaikija. Jutte ja legende Vana-Tallinnast. Vadstena: Orto, 1947, 256 lk.
Raekooli õpilane. Stockholm: Eesti Raamat, 1948, 103 lk.
Minni ja Miku: kaks vöötoravat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 71 lk. [Lastejutt.]
Järelpõimik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 200 lk. [Novellid ja näidendid.]
Öö nõiapoes. Toimetanud Rein Põder, järelsõna: Maire Liivamets Tallinn: Eesti Raamat, 2002, 317 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]

Näidendid
Üleliigne inimene. Näidend Juhan Liivist kolmes vaatuses. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 80 lk.
Järelpõimik. Järelsõna: Arvo Mägi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 200 lk. [Novellid ja näidendid.]